• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised / Artiklid

detsember

23.12.2011

Minu paneelikad

Pärnu olulisim paneelelamurajoon on Mai elamupiirkond, kus elab ligi 8000 inimest. Tegemist ei ole kõige rahvarohkema, vaid kompaktsema asumiga Pärnus. Pärast nõukogudeaegse ehitustegevuse lõppu on siia taasiseseisvusajal kerkinud ja kavandatud mitmeid uusi kortermaju.

23.12.2011

Võitis ilus raam vaatele

Üks varasemaid arhitektuuriaasta kokkuvõtetest on juba tehtud: juba viiendat korda valiti välja aasta parimad puitarhitektuuri näited. Mõneti tundub materjalipõhine hindamine aegunud ja pigem tootjate huvides – seeläbi püütakse endale lobi teha. Nii on meil peale puidupreemiate olemas ka betooni- ning telliseauhinnad. Kas ei peaks olema eesmärk märgata hoopis võimalikult head arhitektuuri, inseneritehnilist nutti? Siiski auhindu ja kiitust pole kunagi ülemäära palju.

23.12.2011

Turism ja linnamaastikud Pihkvas

Novembri lõpus peeti Pihkvas ühepäevane konverents „Turism ja linnamaastikud”, kus käsitleti turismiga seonduvaid küsimusi meie regiooni väikelinnades. Küsimusele, kuidas saavad väikelinnad end arhitektuuri kaasabil nähtavaks teha, pakkusid vastuseid kõnelejad Peterburist, Pihkvast, Rakverest, Palangast ja Tšernjahhovskist.

23.12.2011

Arhitektuurimõtteid aastast 2011

Lõppev aasta on ehitistevaene. Kui arhitektide liit valis kultuurkapitali arhitektuuripreemiate kanditaate, oli liidu eestseisus üsna nõutu: nii vaest ehitusaastat ei ole ammu olnud. Kultuuripealinna staatuse puhul pealinnas valmima pidanud hooned (lennusadam, kultuurikatel) jäid poolikuks, elamuid ja büroosid valmis vähe, samuti avalikke hooneid ning ka eramute saak oli kesine.

20.12.2011

Tetsuo Kondo „Rada metsas“

Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi osana kutsuti arhitekte ja disainereid looma üle linna ajutiste installatsioonide seeria. Jaapani arhitekt Tetsuo Kondo valmistas sügavale Kadrioru parki silmustega terasraja, mis kerib spiraalselt puude latvade poole.

16.12.2011

Kunstiharidus – kelle huvides?

Juristid ütlevad, et avalik huvi on sisustamata õigusmõiste. Teisiti see olla ei saagi, sest avalik huvi sõltub muu hulgas ajast, kohast ja planeeringu puhul selle eesmärgist. Kohaliku omavalitsuse ülesanne detailplaneeringute koostamisel on kaaluda nende vastavust avalikele huvidele.

16.12.2011

Kunstiakadeemia uue hoone sünnivalu

Eesti Kunstiakadeemia hoone tarvis on kolme ja poole aasta jooksul tehtud juba õige mitu projekti, mille puhul on paraku jooniste valmimisel on selgunud, et ehitis on tänasel päeval ehitamiseks liiga kallis.

16.12.2011

August Volberg ja Eesti maa-arhitektuur

115 ei ole kuigi ümmargune number, mida tingimata peaks kuidagi rõhutama. Arhitekti sünniaastapäeva puhul pole korraldatud ka näitust või konverentsi, kuid vahel tekib lihtsalt vajadus tuhnida aastatetaguses ajas, võrrelda seda tänase päevaga ning meenutada möödunud aegu ja inimesi, kuni on veel meenutajaid. Selleks on 115 piisavalt hea number.

16.12.2011

Meenutades õpetajat

August Volberg juhendas meid neljandal kursusel, kui tegime koolimaja projekti. Ta oli juba üsna vana mees, ei olnud enam nii kiire reaktsiooniga kui näiteks Tölpus, aga ta oli väga põhjalik. Me võtsime teda ja teisi vabariigiaegseid õpetajaid – Kuusik, Edelberg, Tarvas, Niine jne – sillana Eesti aja ja nõukogude riigi vahel, eks me heroiseerisime neid pisut ka üle.

13.12.2011

Ostumekad suretavad väikeärid ja linnaelu

Kaubanduskeskused suretavad välja ümbruskonna linnaelu ning seda protsessi saaks peatada vaid teadliku planeerimisega, usub Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.

09.12.2011

Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid Pariisis

Pariisi puhul oli kõige kõige toredam see, et elu keeb seal tänavatel. Kui tagasi jõudsime, oli suur kontrast: siin on hästi palju ruumi, kus keegi midagi ei tee.

09.12.2011

Eesti arhitektuur Eesti kultuurifestivalil Pariisis

ovember 2011, Pariis. Ilm on täpselt sama mis kodus: kümmekond soojakraadi, vahel tibutab, harva on näha päikest. Tuuleiil metroo väljumisavauses tahab juuksed peast viia. Pariislased istuvad aga ikka veel välikohvikutes, plastikkattega tänavast eraldatud kohvikulaudasid soojendavad soojuskiirgurid.

09.12.2011

Disainer Maile Grünberg üllatab taas

Maile Grünberg koostöös osaühinguga Aja Nägu esitleb elukondlikku mööbliseeriat „Veneer MG”, kuhu kuulub magamistoakomplekt ja esikumööbel.

09.12.2011

Planeerimine algab kultuuriloo tundmisest

Kultuuripärandi õppepäevadega tehti Mulgimaal algust juba 1996. aastal. Räägitud on moodsast arhitektuurist, taludest, ehitusvõtetest, turismist ja paljust muustki. Kultuuripärandi mõtestamisel ja tutvustamisel on Viljandimaa kindlasti üks tegusamaid maakondi, siit on alguse saanud nii mõnegi laiema ettevõtmise katseprojektid.

02.12.2011

Millist kriitikat on arhitektidel vaja?

Kunstikriitika päeval küsis Ingrid Ruudi vestlusringis osalejatelt, millist kriitikat ootab arhitekt. Tol hetkel ei jõudnud ma sellele nii kiirelt reageerida, seepärast teen seda nüüd, kuu aega hiljem.

november

30.11.2011
Jan Van Schaik’i loeng homme MÄRZis
29.11.2011

Raivo Kotov: vaesus hoiab „mägedel” kinni

Tallinnasse sisseränne on üsna oluline ja elamispinda on ikka vaja. Kui Ida-Virumaalt või mujalt Eestist Tallinnasse tulla, siis algfaasis pole enamasti nii palju ressurssi, et Kalamajja või Kadriorgu korterit osta. Ja siis ongi soodsam variant muretseda elamispind mägedele.

28.11.2011

Passiivmaja – elu suletud süsteemis

Kümnendiku võrra kõrgem ehitushind teenib end kiiresti tasa väikeste küttekulude pealt.

25.11.2011

Mitmekesine funktsionalism

Funktsionalism on meie kultuuriteadvuses kinnistunud sõjaeelsest „kuldsetest kolmekümnendatest” pärit valge moodsa arhitektuuristiilina, mis kõneleb peamiselt toonase eliidi maitseteadlikkusest ning noore Eesti riigi esteetilistest püüdlustest.

25.11.2011

Muutuv raamatupood

Raamatupood on koht, kus hetkeks aeg peatub ja argimured ununevad, selle külastamine on mõnus kõrvalepõige. Mida kauem inimene veedab aega raamatuid silmitsedes, seda tõenäolisem on, et ta ka midagi kaasa ostab.

25.11.2011

Olev Siinmaa, turistid ja Pärnu supelarhitektuur

Pärnu legendaarse arhitekti Olev Siinmaa 130. sünniaastapäevale pühendatud konverents ja näituse avamine Pärnu muuseumi uues majas Aida tänaval oli kammerlik ja emotsionaalne. Professor Mart Kalmu koostatud näitus oli üleval vähendatud mahus ja andis aimu, milliseid arhiivileide, projekte ja fotosid Siinmaa loomingust saab näha veebruaris Tallinnas soolalaos avataval suurnäitusel.

24.11.2011

Soodevahe pilpaküla muuseumisse!

Suur-Sõjamäe on läbinud totaalse muutumise.

23.11.2011

Kui majad jäävad tühjaks

Võtke ükskõik, millise omavalitsuse, mis asub väljaspool Tallinna ja sellega piirnevat ala, rahvaarvutabelid ja te näete üha väiksemaks muutuvaid arve. Eestis on vaid käputäis omavalitsusi, mille rändesaldo on positiivne.

22.11.2011

Magamistuba ei pea olema nii suur

Eestlaste jaoks on tavaline, et meie igapäevaelu kontrollivad reeglid. Arhitektina puutun kokku reeglite-normide-tõekspidamistega, mis on seotud ka eluruumide suurusega – eri tubade suurusega korteris.

18.11.2011

Tallinna teadmistepõhine merepiir

Ruumiliseks planeerimiseks ja detailsemate vormiliste lahenduste leidmiseks on palju erinevaid, isegi vastakaid lähenemisi ja meetodeid. Kalasadama ümbruse kohta on loodud mitmeid ja mitmeid lahendusversioone, joonistatud arvutuid kursuse- ja lõputöid ning koostatud hulk visioonidokumente.

18.11.2011

Viieaastane Linnalabor

2. novembril tähistas oma viiendat sünnipäeva vabaühendus Linnalabor. Linnalabori nimi on läbi jooksnud nii mõnestki pressiteatest, selle olemasolust on teadlikud linnaruumi küsimustega seotud asutused ja inimesed, kuid laiem avalikkus ei tea Linnalaborist kuigi palju. Sirbi kutsel toimus sünnipäevalastega väike ümarlaud, et rääkida sellest, mis tehtud, mis teoksil, mis plaanis ja mis mõttes.

16.11.2011

Visioonikonverents: lasta majadel laguneda, renoveerida või lammutada

Täna 9. korda toimunud Tallinna visioonikonverentsil otsisid insenerid ja arhitektid vastuseid küsimustele, mida teha pealinna «mägedeks» nimetatavate elamurajoonidega, kus osa maju on juba 50 aastat vanad. Küsimus on – kas mitte midagi ette võtta, elamud põhjalikult renoveerida või lammutada ja nende asemel uued ehitada.

11.11.2011

Arhitektid appi!

Arhitektuurikeskuse eelmisel aastal edukalt käimalükatud linnafoorumite seeria sai tänavu täienduse kaheosalise kivilinnafoorumite minisarja näol. Selle väikese täienduse taga on soov lahendada mõni spetsiifiline ruumiline ülesanne, kus arhitektid saavad abiks olla.

11.11.2011

Virtuoos Pärtelpoeg. Seikluslikus võtmes

Eesti sisearhitektuuri, aga ka disaini ja arhitektuuri tippude loome on juba ammu piisavalt kobe, et nende teod ning tegemised kataloogideks, monograafiateks ja albumiteks vormitaks.

11.11.2011

Uuenemise okkaline tee

Me elame vanade asjade maailmas. Kõik, mis meile tundub uus, on teatud mõttes juba vana. Ostes uue auto oleme saanud uue kauba, kuid juba vähem või rohkem vana toote. Teie uus auto on tegelikult välja mõeldud juba aastaid tagasi. Toona oli ta tõesti uus.

11.11.2011

Kõik paneelmajasõbrad, ühinege!

60–70% Ida-Euroopa linnadest paikneb endise Nõukogude Liidu aladel, kus 20–40% asukatest elab paneelrajoonides (Lääne-Euroopa linnades 3–7%, Temelova et al 2008), Eestis elab 70% inimestest korteris. Seetõttu tekitas Tartu ülikooli inimgeograafide Kadri Leetmaa ja Anneli Kähriku kivilinnafoorumi avapäeva loeng minus küsimuse Eesti inimeste ajakasutusest.

11.11.2011

Kas „mägedel” on tulevikku?

Lasnamägi on Tallinna idavärav. Narva poolt Eesti pealinna saabujat võtab vastu terve laviin paneelvärdjaid – haige ja hingetu linn. Seda eraldavad Tallinna-Narva maanteest raudteel kössitavad räämas rongid, õudust tekitavad kütusetsisternid sabas. Sobiv algus šokiturismiks: tere tulemast elavasse Kafka maailma!

10.11.2011

Aasta 2031: Valitsus kolitakse Toompealt ära

Kus ja kuidas me elame 20 aasta pärast? Oma visiooni pakuvad arhitektid Margit Aule, Ülar Mark, Villem Tomiste, tehnoloogiaajakirjanik Mart Parve ning Aare Baumer Energiakeskusest.

04.11.2011

Kalarand

Tallinna Linnahallist läände jääv Kalaranna ala paikneb pealinnas olulisel kohal. Oluline on see koht seetõttu, et siin on parim võimalus avada Tallinna kesklinn merele ning see on lähim mereäärne koht vanalinna kõrval. Planeering on liikunud aga visalt – arvamusi, kuidas see ala peab olema lahendatud, on palju.

04.11.2011

Lilleküla

Vaikselt, ilma et nende ilmumise puhul suuri kiiduavaldusi oleks kuulda olnud – hea, kui pole päris maha vaikitud, aga sedagi on juhtunud –, on huviliste raamaturiiulitele kogunenud päris pikk rida Tallinna linnaosade kujunemiskäigust jutustavaid raamatuid.

04.11.2011

Kalaranna planeering tupikteel

Kalaranna (Kalasadama) eriline tähendus, mitte ainult Kalamaja, vaid kogu Tallinna rahva jaoks, on üldteada. Sellest, kuivõrd kvaliteetne ruum siia tekib, kuivõrd rahulolev uue ruumiga on siinne elanikkond, sõltub Tallinna merele avamise õnnestumine. Sellise maa-ala tuleviku kavandamine ja ruumiline planeerimine peaks olema eeskujuks kogu riigis.

oktoober

28.10.2011

Arhitektuuriharidus Eestis

Eestis õpetatakse arhitekti ametit kahes koolis: Tallinna Tehnikakõrgkoolis (TTK ) ja Eesti Kunstiakadeemias (EKA ). Mõlemas koolis hakkas hiljuti arhitektuuriteaduskonda juhtima uus dekaan. TTK arhitektuuriõpet suunab arhitekt Hindrek Kesler ja EKA arhitektuuriteaduskonda arhitekt professor Toomas Tammis. Arhitektuuriõppe teemal vestles dekaanidega Margit Mutso.

28.10.2011

Eesti arhitektuurivõistlus – kas tõesti häbiplekk?

Kahte viimast Sirpi lugedes võib kõrvaltvaatajatele jääda mulje, et arhitektuurivõistlustega  Eestis on hapud lood (Sirp nr 38, Emil Urbel, „Arhitektuurivõistlustest” ning Sirp nr 39, Leonhard Lapin, „Arhitektuurivõistlused Eestis – meie ehituskunsti häbiplekk”). Siinkohal nendin vastupidist, arhitektuurivõistluste tulemusel on valminud palju tähelepanu pälvinud, keskkonda sobivaid auhinnatud objekte.

26.10.2011

Intervjuu Antje Stokmaniga - EFLA regionaalse kongressi ühe peaesinejaga

Antje Stokman on teadlane, õppejõud ja praktiseeriv maastikuarhitekt. Ta on pälvinud sel aastal maastikuarhitektuuri eriala märkimisväärse Topos Landscape Award preemia uute meetodite eest linnaplaneerimises - teaduses ja õpetamises.

23.10.2011

Arhitektide Liidu sügavad jäljed

Mugavas ning kohati ehk liigagi alalhoidlikus Eestis pole kunagi olnud liiga palju neid, kes tahaks ühiskonna olemist parendada, sekkuda ning vastutada.

23.10.2011

Baltlaste maakera Jaapanis

Seekordse UIA teema pärineb kevadest,  mil hiidlaine murdis Jaapani linnu. Enamik esinejaid oligi Jaapanist ning suur osa neist manitses arvestama keskkonnaga. Tõusva päikese maal tegelevad arhitektid valdavalt vaid majadega, nende linnades puudub loomingulise planeerimise kogemus.

21.10.2011

Igamehe õigus

orraldustingimusi on vaja muuta, seda on EA Lis arutatud juba enne mainitud kõmulist Tartu võistlust. Selle tarvis kaasatakse peale arhitektide ka omavalitsuste ja riigiasutuste esindajad.

21.10.2011

Arhitektuurivõistlused Eestis – meie ehituskunsti häbiplekk

elle kirjutisega toetan Emil Urbeli kriitilisi seisukohti arhitektuurivõistluste korraldamise kohta (Emil Urbel, Arhitektuurivõistlustest. – Sirp 13. X, nr 38). Kahju, et keegi pole varem selleteemalise kriitikaga välja tulnud. Eesti Arhitektide Liit, kelle ülesanne on kaitsta meie kutseliste arhitektide huve, oleks pidanud seda juba ammu tegema.

14.10.2011

Arhitektuurivõistlustest

Margit Mutso kirjutas üle-eelmises Sirbis arhitektuurivõistluste reeglitest, mida võib mõista mitmeti (Sirp nr 36, „Reeglid, mida võib mõista mitmeti”). Tervitades üle pika aja tärganud arhitektuuridiskussiooni, lisan oma kommentaari.

14.10.2011

Kuidas ohjata arhitektuuri?

Juubelinäitused kipuvad ikka monograafilised olema: terviklikkust taotlevad ülevaated elust ja loomingust, objektiveeritud Suured Lood. Enam-vähem sama kehtib ka siis, kui juubilariks on terve loomeliit, iseenesest üsna anonüümne ja laialivalguv figuur, ehkki rõhuasetus pole siin mitte niivõrd loomingulistel kõrgpunktidel, protsessidel ja sündmustel.

07.10.2011

Arhitektid juubeldavad

Homme tähistavad arhitektid oma loomeliidu 90. aastapäeva. Pidustused algavad juba täna, 7. oktoobril, näitusega „Jäljed” arhitektuurimuuseumis. Sellega seoses on sobiv hetk heita pilk aastakümnete taha liidu ajalukku ja tuletada  meelde, mida arhitektid institutsionaalselt koondunult on teinud või hakkama saanud.

07.10.2011

Loksa autobussijaam

Eesti XX sajandi arhitektuuri kaardistamise programmi käigus on ajaloolaste huvivälja sattunud mitmeid hooneid, mis väärivad riikliku kultuurimälestise staatust. Üks selline on Loksa südames paiknev autobussijaam (1939), mille kavandas arvatavasti Elmar Lohk, Eesti esimese iseseisvusperioodi tuntumaid arhitekte.

september

30.09.2011

Tehnoloogia ülev objekt

Flirdil on kaks komponenti: lõbu ja võim. See on väike šikk positsioonisõda, kus mängu ilu on omaette väärtus. Kuid samavõrd on see ka manipulatsioon eesmärgiga end kehtestada, vastane üle mängida.

30.09.2011

Pärnu rand

Pärnu rand on Pärnu linna uhkus ja identiteedi kandja olnud juba kauem kui sada aastat. Kuigi tervisevetel käimise alguseks loetakse aastat 1838, siis kuurordielu puhkes Pärnus õitsele XIX sajandi lõpul, kui linn võttis selle arendamise oma ülesandeks.

30.09.2011

Reeglid, mida võib mõista mitmeti

21. juulil valiti Tartu raekojas välja Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööd: kolm esimest kohta ja kaks ostupreemiat väärt ideelahendus.

21.09.2011

Tingimustele vilistamine jätab peo ära

Tartu kunstimuuseumi ja Tartu linnaraamatukogu ühismaja arhitektuurivõistluse võitjate tänaseks välja kuulutatud autasustamine jääb ära, sest arhitekt Emil Urbel on konkursi tulemused vaidlustanud tingimuste rikkumise pärast.

20.09.2011

Korsten ja suits meie avalikus ruumis

Mõni nädal tagasi korstnapühkija kuju ümber kerkinud korsten on oma lühikese eksistentsi lõpetanud. Emotsioone ning tähelepanu kaasnes sellega üsna palju. Nüüd, kui üleskeerutatud tolm on jälle maha settinud ja kommentaatorid uued teemad leidnud, on aeg teha «Korstna» projektist kokkuvõte.

16.09.2011

Kus õppida arhitektiks?

Mis on ühist Eesti ehitussektori riigihangetel ja Heliose kinosaalis esitletud Viini Eksiilide arhitektuursetel makettidel? Võib-olla vaid see,  et mõlemad on eestlaste tehtud. Aga termin „eestlane” on korraga hägune.

16.09.2011

Vanalinna, Kalaranna basseini ja Linnahalli vaheline ala

Peame endale ausalt tunnistama, et viimase kahekümne aastaga pole me merd Tallinna linnale lähemale suutnud tuua. Lootus, et kinnisvaraturul tegutsevad samasugused nähtamatud kasumlikule tegevusele suunavad käed nagu majanduses üldiselt, on luhtunud.

16.09.2011

Pealelend: Martin Melioranski

Ajakirja Ehituskunst järjekorranumbriga 53-54 peateema on arhitektuursed dialoogid: nii dialoogid, mis toimuvad suuremas ühiskondlikus mastaabis, suhtes erialast väljaspool olevaga, kui ka need, mis uurivad professiooni olemust lähemalt ning kirjeldavad selle sisemist  ülesehitust.

09.09.2011

Moodne arhitektuur barokkmiljöös

Eesti Arhitektuurikeskuse korraldatud esimese Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) raames toimub pealinnas mitu arhitektuurinäitust. Suurim neist on 8. septembril Kadrioru kunstimuuseumis avatud „11 Flirts” („11 flirti”), mille on kureerinud arhitekt Villem Tomiste.

09.09.2011

Ühe maketinäituse lugu

„Kujutle, et sul on aed ja seal muru, mida igal pühapäeval niidad. Sa saad kindlapeale perfektse muru. Aga ometi ei tea sa mitte midagi hekipügamisest või puu mahavõtmisest, sest su aias lihtsalt ei ole hekki ega puid ...”

07.09.2011

Maa peale, maa alla või hoopis õhku?

Kuidas kujutavad noored arhitektid ette Põhjaväila? Igatahes mitte kuuerajalise liiklusmagistraalina, mida kavandati algul, vaid pigem elukeskkonnana.

04.09.2011

Tallinna arhitektuuribiennaal üritab tühja kohta täita

8.-11. septembrini toimub Tallinnas esimene arhitektuuribiennaal. Sellega seoses vastab küsimustele Tallinna Arhitektuuribiennaali sümpoosioni kuraator, arhitekt Katrin Koov.

04.09.2011

Tallinnas hakatakse maastikuurbanismi lahkama

Järgmisel nädalal toimub Tallinnas esimene arhitrktuuribiennaal, mille teemaks on maastikuarhitektuur. Sellega seoses vastab küsimustele arhitekt Villem Tomiste, kes on ühtlasi ka Tallinna Arhitektuuribiennaali kaaskuraator.

02.09.2011

Tänavakunsti järeleaitamistunnid

Ametnikud väidavad, et see tingib kuritegevuse kasvu. End kultuurseks pidav kodanik ähvardab  selle eest anda tänaval peksa. Kunstnike liidu esimehes tekitab see õõva. Kui guugeldada teemal „Eesti tänavakunst”, siis avaneb meedias just selline pilt.

02.09.2011

Linn kui maastik

Tallinna arhitektuuribiennaali (TAB) üks peakülalisi on Eva Castro, kes esineb 9. septembril Kultuurikatlas sümpoosionil,  kus käsitletakse maastiku-urbanistikat kui hübriiddistsipliini, mis ühendab maastikuökoloogia, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonna. Eva Castro on rahvusvaheliselt tunnustatud arhitekt, kes juhatab Londoni Arhitektuuriühingu arhitektuurikoolis (Architectural Association School of Architecture) 2003. aastast peale maastikuurbanismi teemalist magistriprogrammi.

august

26.08.2011

Tallinna rannaala visioonid: IV TOP Pirital

Olümpiakeskused on kogu maailmas problemaatilised, sest need on suuremahulised ja tavaelus on nende majandamine väga raske.

26.08.2011

Tallinna rannaala visioonid: V Noblessneri sadama (Peetri sadama) arenduskava

BLRT Grupp korraldas 2007. aastal Noblessneri sadama-ala kutsutud osalejatega arhitektuurivõistluse (Tööstuse 58, Tallinn) eesmärgiga leida selle koha planeeringu kontseptsioon. Võistluse võitis Taani arhitektuuribüroo Hvidt & Molgaard ja võidutöö alusel koostab täna K-Projekt detailplaneeringut, Ars Projekt osaleb  planeeringu koostamises avaliku ruumi lahenduste loomisel.

19.08.2011

Vabaduse väljak I

Iseseisvuse taastamise kahekümnenda aastapäeva eel on õige hetk heita veel kord pilk ruumile, mis loodud vabadusele mõeldes. 

12.08.2011

Tallinna rannaala visioonid: I Männi allee

Eestlased on mere lapsed. Või olid nad metsarahvas? Pigem olemegi kahepaiksed, kes kistud kahe eluviisi, mis mõlemad pakuvad oma äratuntavaid voorusi, vahele. Ürgne loodus pakub tuge ja kaitset, meri annab piiramatu vabaduse. Jääb vaid küsimus: kas peame tingimata  valima, kuhu me tahame kuuluda?

12.08.2011

TAB ehk I Tallinna Arhitektuuribiennaal

Põhjamaade arhitektuuritriennaali lakkamisega (viimane toimus 2005. aastal) kadus Eestist laiapõhjaline rahvusvaheline arhitektuuriplatvorm, sündmus, mis tõi kokku erialainimesi üle maailma. Vähem kui aasta tagasi tuli paaril eesti arhitektil mõte taastada triennaali traditsioon, kuid teha seda värskemal, tempokamal ja avalikkusele atraktiivsemal moel.

12.08.2011

Tallinna rannaala visioonid: II Paljassaare sadam

Linnade südames paiknevad sadamad on ajalooliselt olnud linnade piiri tagused sadamad, millest linnade kasvades on saanud kesklinnasadamad. Tänane kaubaveo kasv ja kauba liikumine konteinerites nõuab sadamate laiendamist, mida aga tihe linnastruktuur takistab.

12.08.2011

Tallinna rannaala visioonid: III Kuidas kirjeldada olematut kohta? Lennusadam ja Patarei, justiitspaleest rääkimata

Lennusadama planeeritava ala suurus on ca 14 ha, tellija Riigi Kinnisvara AS, peaprojekteerija OAAS Arhitektid OÜ, allprojekteerija K Projekt AS . Detailplaneering ootab praegu Tallinna linnavalitsuses kehtestamist.

10.08.2011

Kuidas saaksime kolemajade teemat vältida?

Tagantjärele võib öelda, et üheks põhjuseks kolemajade sünnil oli omandireform. Nagu asjadega tihti, on ka omandireformil ilmnenud kaks nägu.

05.08.2011

Kohtla-Järve lõpetamine

Tänavu oktoobris ületab inimkonna üldarv maailmas 7 miljardi piiri. Juba mitu sajandit ei mahu inimesed enam elama kuni 150 elanikuga küladesse, mis enda ümbruskonna põldude abil ise ära toidavad. Linn kui elukeskkond on eksisteerinud paralleelselt agraarühiskonnaga selle algusest saadik, kuid alles demograafiline plahvatus möödunud sajandil tegi linnast ainuvõimaliku ja aastast 2008 ka maailma elanikkonna enamuse elupaiga.

juuli

25.07.2011

Peaarhitekt: Tallinna valglinnastumine on vale tee

«Me oleme ju buumi ajal näinud, mis valglinnastumine endaga kaasa toob,» märkis Mänd. «Sellest vaatevinklist on ikka õigem täis ehitada need alad, mis jäävad linna ja on võimalikult kesklinna lähedal.»

22.07.2011

Rongiga Moskvas

Venemaal reisides ja sealsete inimestega suheldes on vaja osata vene keelt. Mitte et seal keegi muid keeli ei räägiks – otse vastupidi! – kuid vene keele oskus avab võrreldamatult rohkem uksi kui inglise, saksa või prantsuse keel.

juuni

21.06.2011

Eesti vajab kultuurimajakaid

Eesti esindused Euroopas vajavad uusi ülesandeid – pärast EL-iga liitumist on meie saatkonnad Euroopas oma algset funktsiooni minetamas.

17.06.2011

EKA arhitektuuri diplomandid

Igal põlvkonnal on koolilugudele oma sümboolne sissejuhatus. Üldtuntuks on saanud lugu, et üks koolipoiss jõudis kohale siis, kui  tunnid olid juba alanud. Selline algus on kahtlane, tänased tunnuslood on hoopis teised.

17.06.2011

Arhitektuurivõistluse pinged

Lõppenud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Balletikooli ja Georg Otsa nimelise Muusikakooli ühishoone arhitektuurivõistlusest räägivad Sirbi kandilise laua ümber arhitektidkohtunikud Endrik Mänd, Toomas Rein, Rein Murula ja Tomomi Hayashi. Vestlust juhib Margit Mutso.

10.06.2011

Mies van der Rohe preemia 2011

20. juunil antakse Barcelonas inglise arhitektile Sir David Chipperfieldile Berliini Neues Museumi restaureerimise eest üle 2011. aasta Mies van der Rohe arhitektuuripreemia väärtuses 60 000 eurot.

10.06.2011

Valglinnastumine Põhja-Tallinnas

Pealkiri tundub esmapilgul kohatu. Valglinnastumise all mõistame ju eelõige väikeelamualade tungimist linnapiiridest väljapoole,  põldudele ja metsadesse. Seejuures tekib monofunktsionaalne piirkond, kus puudub sotsiaalne keskkond või see on väga napp. Kui aga lähemalt süveneda sellesse, mis toimub Põhja-Tallinna linnaosas, leiame siin palju sarnast näiteks Viimsi ja Kakumäe olukorraga.

09.06.2011

Miks Eesti arhitektid ei võida?

Kuidagi on läinud nii, et eesti arhitektidel pole viimasel kuuel (!) aastal olnud asja riiklike suurobjektide saamiseks korraldatud arhitektuurivõistluste esikohtadele.

03.06.2011

Uued CO2 kasukad vanadele majadele

Vabade CO2 kvootide müügist laekunud raha eest rekonstrueeritakse energiatõhusaks 480 Eesti hoonet.

03.06.2011

Häbikilomeeter

Hommikuti, kui mu arvutisse hakkavad tungima mahukad pressiteated olukorrast kultuuripealinnas, tekib ikka küsimus: ei tea, kas  need pressikirjutajad ka ise neis kohtades on käinud, mida nad minusugustele maha püüavad müüa? Tõenäoliselt mitte. Või siis on nad täiesti küünilised valetajad.

mai

27.05.2011

Kas nii nagu ikka?

Eesti sisearhitektuurielus on traditsiooniks kujunenud igakevadine pidulik üritus, kus vaadatakse tagasi läinud aasta saagile ja tunnustatakse parimaid. Seekord andis sisearhitektide liit välja neli aastapreemiat: söögikoha interjööri, ühiskondliku interjööri, näituse- ja installatsiooni kujunduse ning ajaloolise interjööri preemia.

27.05.2011

Subjektiivselt Helsingi nüüdisarhitektuurist

Ajal, mil Tallinn ootab endale raekoja, ooperiteatri, balleti- ja muusikakooli ning kunstiakadeemia  uusi hooneid, on põhjanaabrite pealinnas valmimas muusikamaja, Helsingi ülikooli suur tudengiraamatukogu ning arutletakse võimaluse üle rajada Guggenheimi muuseumi filiaal.

20.05.2011

Üleriigiline planeering - kellele ja milleks?

Siseministeeriumis koostatakse üleriigilist planeeringut „Eesti 2030”, millest tänavuse Sirbi kaheksandas numbris kirjutas arhitekt Toomas Paaver („„Eesti 2030” kui võimalus”, Sirp 25. II ). Tänases Sirbi vestlusringis jätkavad samal teemal viis üleriigilise planeeringuga seotud inimest.

13.05.2011

Põhust ja ökoloogilisest ehitamisest

Mööda Euroopat tiirleb Euroopa Arhitektide Nõukogu juubelinäitus, kus esitletakse Euroopa ökoloogilist arhitektuuri. Eestit esindab seal arhitekt Rene Valneri põhust looming

13.05.2011

Skoone umbrohu-park

Viimase dekaadi jooksul on keskkonnateadlikkuse tõus toonud kaasa suured muutused hoonete ja ka laiemalt kogu keskkonna kujundamises. Arhitektide töö on muutunud nii komplitseerituks kui ei kunagi varem: keskkonna kujundamise juures tuleb üha rohkem tähelepanu pöörata energiasäästu, energiatõhususe ja muudele keskkonna aspektidele.

13.05.2011

Skoone bastioni kodustamine

NO99 Põhuteater on suurejooneline, kindlakäeliselt orkestreeritud kuraatoriprojekt, maist septembrini toimuv sündmusruum, mis kuivalt kirjeldatuna koosneb ajutisest teatrihoonest Skoone bastionipealsel, tegevusest hoone ümber pargis ja etenduste programmist hoone sees. Hoonet ehk Põhuteatrit ennast sellest tervikust eraldada oleks õigupoolest vägivaldne.

13.05.2011

Tartu ärevil

Harjumuspärase muutmine on raske. Seda eriti juhtudel, kui kehtiva olukorra tekkepõhjused on ammu ununenud. Inimene on ju tuntud kui eriti kohanemisvõimeline liik, kes oma peas ka pikaajalisele ebanormaalsusele kindlasti õigustuse leiab, nagu eestlased võiksid hästi mäletada mitte veel piisavalt kaua aega tagasi lõppenud okupatsiooniajast, mil väga paljude jaoks ebamoraalsusest sai normaalsus.

09.05.2011

Margit Mutso: millist linna me tahame?

On hämmastav, kui halvasti eestlased kasutavad ära oma linnade looduslikku eripära. Paljuski on see seotud kõikvõimalike regulatsioonide ja piirangutega, mida kehtestatakse eesmärgiga hoida, säilitada ja kaitsta loodusväärtusi. Linlasele tähendab see aga, et kõige suurema potentsiaaliga põnevad paigad linnamaastikul on kasutamata, sinna pole inimesel lihtsalt asja.

05.05.2011

Ajast, tema loost ja linnaplaneerimisest

Kultuur sünnib tegutsemisega siin ja praegu, mitte tagantjärele hinnangutes

03.05.2011

Tiit Sild: kus on Tartu potentsiaal?

Linna keskel voolab jõgi, mis on suure osa aastast mahajäetud. Midagi siin siiski toimub, tudengite suvepäevade ajal suplevad ja peavad paadirallit mõned üliõpilased. Sõidab ringi lodi ja vahel veel pisut paate, pealevoolu näeme mõnd sõudjat ja randades ujujaid, aga kesklinna kaldaääred on võssa kasvanud ja kui juhtub tulema päiksevaesem või vihmasem suvi, ei näe siin inimest kuigi tihti.

aprill

29.04.2011

Jalgsi, rongi või jalgrattaga?

Intervjuu Groningeni ülikooli ruumiteaduste instituudi planeeringute osakonna professori Gregory Ashworthiga

29.04.2011

Otepää ideed otsimas

Aprillis peeti Otepääl kolmepäevased mõttetalgud, et leida linnale uusi ideid. Valla initsiatiivil kutsuti nõu andma grupp Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala neljanda kursuse tudengeid koos juhendajate professor Andres Alveri ja emeriitprofessor Veljo Kaasikuga

25.04.2011

Tahaks kauneid öiseid tänavaid

Siinsel laiuskraadil möödub suurem osa aastast suhtelises pimeduses. Seetõttu on pimedusel ja varjudel meie kultuurile väga suur mõju. Suur mõju on ka valgusel kui pimeduse loojal – nende kahe koostöös me maailma näemegi.

21.04.2011
Linn ja linnakodanikud
21.04.2011

Pritzkeri auhinna 2011. aasta laureaat

Pritzkeri auhind on maailmas üks mainekamaid arhitektuuriauhindu, mida antakse alates 1979. aastast kaasaegsele (tegutsevale) arhitektile, kelle ehitised on suuresti mõjutanud nii keskkonda otseselt kui selle mõistmist ja mõtestamist laiemalt.

21.04.2011
Tänapäeva arhitektuuri märgistavad sildid
21.04.2011

Tuletornilugu

Jaan Vali, Eesti tuletornide ajalugu. Toimetanud ja kujundanud Jana Reidla. Tallinn Tulepaak OÜ, 2011. 480 lk. Näitus „Igal majakal oma tuli” Eesti Arhitektuurimuuseumis 9. IV – 5.VI. Koostajad Carl-Dag Lige, Sandra Mälk, Sirli Naska, Matis Rodin, Mait Väljas ja  Leele Välja

21.04.2011

Maja-suusamägi

Igal aastal sõidavad tuhanded eestlased mägedesse suusatama. Kes jõukam, võtab sihikule Alpid või Tatrad, kes säästurežiimil, valib Nuustaku või Himose künkad Soomes. Mägisuusatamine ja lumelauasõit on popid, isegi teismelised, kes nina arvutist välja ei saa, unustavad hetkeks Facebooki ja virtuaalsed killer-mängud ning koguvad adrenaliini lumistelt nõlvadelt alla kihutades

19.04.2011

Pealtnäha tavaline maja või suvila võib peagi kuuluda kaitse alla

Kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet algatasid aastal 2007 Eesti XX sajandi arhitektuuri kaitsmise ja väärtustamise projekti. Eesmärgiks on välja selgitada arhitektuuri paremik, mis väärib kultuurimälestiseks tunnistamist.

15.04.2011

Majaraamatud - ühtne tervik ja väärikalt hoitud detailid

Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade  osakonna eestvedamisel on viimase kolme aasta jooksul antud välja kolm nn majaraamatut: „Tallinna maja” (2008), „Lenderi maja” (2009) ja „Funktsionalistlik maja” (2011).

15.04.2011

Kas soomlased on paranoilised?

Mis on Eesti kõige väärtuslikum vara? Mets? Puhas vesi? Õhk? Ma pakun, et inimene. Maailma kontekstis poleks ilmselt paha, kui rahvaarv emakesel Maal aeglasemalt kasvaks, aga eestlaste jaoks on seitse röövitud meest või kaheksa põlengus hukkunud last katastroof, rääkimata sadadest Estoniaga märga hauda kadunud kaasmaalastest.

08.04.2011

Tallinna idee

17. veebruaril esitlesid kunstiakadeemia tudengid raamatut „Tallinna idee”, mis on koostatud IV kursuse arhitektuuritudengite kursuseprojektide põhjal. Raamatusse on kogutud nii uued kui juba arutluse all olnud ideed, mis puudutavad Tallinna võimalikke  arengusuundi.

08.04.2011

Arhitekti pilguga betoonist

Loodetavasti on pöördumatult möödas ajad, mil monoliitbetoonist välisseintega hoone vastuvõtmisel küsib kohaliku omavalitsuse esindaja siiralt: „Millal siis seinad korralikult üle krohvitakse ja maja päris valmis saab?”. Selline kogemus pärineb mul pealinnast mõned aastad tagasi.

08.04.2011

Kommentaar "Tallinna ideele"

„Tallinna idees” on esitatud Eesti kunstiakadeemias valminud ruumiline visioon, millega tõstatatakse Eesti pealinna arengu kohta rida küsimusi.

01.04.2011

Kes projekteerib Tartut?

Vastus Enriko Talvistu arvamusartiklile „Uue vana Tartu eest” (Sirp, 25. III nr 12) 

01.04.2011
Tootedisaineri töö peenmehaanika ja olemise jaatus
01.04.2011
Trikimaastik – futuristliku eluviisi ja arhitektuuri eksperiment

märts

25.03.2011

Isiksuste ja ideaalide aeg

XIX sajandi keskpaigaks seisis ristiusu kirik institutsioonina ja sellega seoses ka kirikuarhitektuur kahtlemata uute väljakutsete ees.

25.03.2011

Kultuuripärandi säilitamine on tähtis riiklik ülesanne

Eesti ühiskond on iseseisvuse taastamise järel arenenud tohutu kiirusega. Möödanik on jäänud  kaugele maha, seda pole enam vaja. Kultuurilooliselt positsioonilt vaadates on kultuuripärandist saanud teisejärguline nähtus, mida võib tähele panna või – jätta tähelepanuta.

24.03.2011

Louis Kahni kontserdilaevast võiks saada Eesti oma Eiffeli torn

Kuressaares sündinud üleilma kuulsa arhitekti Louis Kahni projekteeritud laev Point Counterpoint II võib peatselt nina Läänemere poole keerata ja leida endale ankrupaiga Tallinna Noblessneri sadamas. Kuressaarele eksklusiivset imelaeva päriseks küll ei lubata, kuid kindlasti võiks see siin aeg-ajalt käia, näiteks kontsertidega.

21.03.2011

Eesti ehitab kultuuri

Need Tallinnas ja Tartus töös olevad suured ehitusobjektid peaksid juba mõne aasta pärast hakkama oluliselt mõjutama eestlaste kultuurinautimist.

20.03.2011

Loogiline ja veenev elegants

Noor arhitekt 2010 Hanno Grossschmidt (37) on projekteerinud mitu suurt maja otse pealinna südames. Anneliis Aunapuu loodab, et neid sünnib uue tiitli toel hoogsalt juurde.

18.03.2011

Kultuur kuplis

Lavastajad Mart Koldits ja Kaarel Oja koostöös Allianss Arhitektidega on pannud kuplisse Eesti kultuuri. Ligi kuu aja jooksul saab 400 talvest räsitud kultuuriinimest käia end tunnikese kunstsuves soojendamas.

18.03.2011

Miks ei saa Tallinna planeerida nii nagu Helsingit?

Eesti Arhitektuurikeskuse initsiatiivil koostöös Helsingi Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga  sai 2. märtsil Helsingis teoks seminar „Linnaplaneerimise protsessidest Helsingis ja Tallinnas” ja seejärel arhitektuurinäituse BOOM-ROOM avamine Helsingi planeerimisameti näitusegaleriis Laituri. 

18.03.2011

Saaremaa juurtega tipparhitekti imelaev toob Kuressaarde kontserdid

Saaremaa päritolu maailmakuulsa arhitekti Louis Kahni konstrueeritud kontserdilavaga laev väisab käesoleva aasta suvel Kuressaaret ning laeva meeskonda kuuluvad muusikud annavad siin ja mitmel pool Eestis kokku 15 kontserti.

18.03.2011

Louis Kahni laev Saaremaale?

Eile möödus 37 aastat päevast, mil igavikuteedele lahkus üks kuulsamaid saarlasi – arhitekt Louis Kahn. Uhkusega võime tunnistada, et 1901. aastal Kuressaares finantsametniku peres sündinud Louis Kahn on jätnud oma jälje maailma arhitektuuriajalukku.

11.03.2011

Kunst linnaruumis

2009. aasta oktoobrist on Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja kodanikuliikumiste ühise algatusena peetud mitmeid linnaruumi teemasid käsitlevad ümarlauad. 

11.03.2011
Tänav – avalik ruum või liiklustoru?
11.03.2011

Tellitud sekkumised linnaruumi

Kas linnaruumiaktsioone, ajutist sekkuvat kunsti, on võimalik teha institutsionaalse tellimustööna ja mida see linnale annab?

10.03.2011

Eesti arhitektid Leedu MOMA finaalis

Äsja selgusid Vilniuse Moodsa Kunsti Keskuse (MMC – Modernaus Meno Centras) uue hoone rahvusvahelise arhitektuurivõistluse I etapi tulemused.

04.03.2011

Hanno Grossschmidt – Eesti parim 2010. aasta noor arhitekt

Arhitektuur on raske ala, selle õppimine vältab minimaalselt viis aastat, enamik arhitekte  jõuab aga päris oma maja tegemise ja büroo loomiseni pärast kümneaastast praktikat kellegi teise käe all. Alla neljakümneaastast arhitekti peetakse veel nooreks tegijaks.

veebruar

25.02.2011

Sinilinnu püüdmine

Igasugust kavandamist iseloomustab püüdlemine soovunelmate poole, aga ka paratamatu määramatus. Määramatus on seda suurem, mida pikaajalisem ja üldisem on kavandatav.

25.02.2011

Noorest arhitektist riigiarhitektini

Arhitekti elukutse on seotud ruumiga nii nagu finantsisti elukutse on seotud rahaga või poliitiku elukutse ühiskonnaga. Ruum ja seosed ruumis on arhitekti leib, nendega tegelemine  on ala, milleks ta on koolitatud. Kõik on lihtne ja selge, kui räägime arhitektist ja tema konkreetsest tööst majade kavandamisel – mida andekam arhitekt, seda huvitavamad majad, mida professionaalsemad majad, seda rikkam ja püsivam on elukeskkond.

25.02.2011

„Eesti 2030+” kui võimalus

Oleme palju rääkinud oma rahulolematusest varakapitalistliku Eesti ruumilise arenguga viimasel aastakümnel. Kuidas saaks riik korraldada asja nii, et kümne või kahekümne aasta pärast võiksime vahepealse arenguga rahul olla? Rääkides koostatavast üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+”, peaksime esmalt mõtlema just sellele küsimusele. Kehtivas õiguskorras on üleriigiline planeering see dokument, mis ideaalis peab kujundama riigi ruumilise arengu peamised alused.

25.02.2011

Arhitektuuripoliitikast

Milleks on riigile vaja arhitektuuripoliitikat? Lihtne vastus on: selleks, et ehitatud keskkond oleks esteetiliselt nauditav, hästi toimiv, keskkondlikult, sotsiaalselt, majanduslikult ja kultuuriliselt jätkusuutlik, säästlik ja turvaline.

18.02.2011

Parim noor arhitekt

Eile kuulutati välja noore arhitekti preemia 2010. aasta võitja, kelleks valiti kümne kandidaadi seast Hanno Grossschmidt.

18.02.2011

Salto!

Tänavuse kultuurkapitali arhitektuuri peapreemia pälvinud Salto arhitektidega vestleb Margit Mutso.

11.02.2011

Arhitekt?

Arhitekt teeb maju – see on kõige lihtsam viis arhitekti tööd kirjeldada. Majad on kõikjal meie ümber, majad ümbritsevad suuremat osa inimestest, nad moodustavad keskkonna, õigemini arvutult erinevaid keskkondi, milles kulgeb peaaegu kogu meie elu.

11.02.2011

Tallinna kujunemisest

Gutenbergi galaktika hakkab loojuma. Tema asemele tõusevad Jobsi ja Gatesi galaktika. Raamatud kolivad digitaalsesse pilve ja sinna nad  unustatakse. Kes siis viitsib lugeda teksti, mis on suurem kui iPadi ekraan ning mis ei vilgu ega hüppa. Raamatud jäävad akadeemikutest veidrike kahtlaseks lõbuks ja peituvad raamatukogude kui mausoleumide pahaendelistesse hämaratesse katakombidesse. Loodetavasti ei tõsteta seal temperatuuri 451. kraadini Fahrenheiti skaalal.

04.02.2011

2010. aasta parimad

2010. aasta kultuurkapitali arhitektuuripreemia määramiseks esitatud valik töid (kokku 34 kandidaati eri kategooriates) on kahtlemata oma aja nägu: projitseerituna majandussituatsiooni ning tagasi tõmbunud ehitusturu foonile saab öelda, et möödunud aastat Eesti arhitektuuris iseloomustas sõna „väike”. Mastaapseid avalikke hooneid ning väljakuid möödunud aastal ei ehitatud, ent rõõmustav oli näha, et head arhitektuuri tehti rohkem Eesti väikelinnades ja -asulates.

04.02.2011

Arhitektuurikriitika uued rõivad

Arhitektuurikeskuse korraldatud jaanuarikuine välkloeng arhitektuurist ja kriitikast oli antud loenguseeria senist kohati haralist formaati silmas pidades erakordselt kompaktne ning ühte teemasse räägitud. Väitlusjuhina tegutsenud Andres Kurg võttis teemaks arhitektuurikriitika koha kaasaja kultuuripildis ning küsis, kas kriitika on üldse olemas, kust seda leida ja kes seda ülepea loeb.

jaanuar

29.01.2011

Mart Kalm - sihikindel maailmaparandaja

Paljude mainekate preemiatega tunnustatud ja mullu detsembris akadeemikuks valitud arhitektuuriajaloo professor on mees nagu orkester, mille pillirühmades osatakse kõvasti tööd teha ja ka täiel rinnal elust rõõmu tunda.

29.01.2011

Krista Kodres - sprinteri loomuga kunstimaratoonar

Hiigelprojekt „Eesti kunsti ajalugu” jõudis hiljuti teise raamatuga õnnelikult vahefinišisse. Esimene köide ilmus viie aasta eest. Projekti vedajal Krista Kodresel on jäänud ilmumiseni aidata veel neli köidet. Tõe­näoliselt saab neist raamatutest allikas, kust ammutab teadmisi Eesti kultuuriloo kohta veel mitu põlvkonda.

28.01.2011

Arhitektuurikonkurss ja autoriõigused

Arhitektide ja riigihangete korraldajate vahel on üha enam tekkinud vaidlusi võistlusjuhendite autoriõiguste tingimuste üle.

28.01.2011

Eesti Rahva Muuseumi lugu: üle saja aasta kestnud teekond ja viies üritus

Kui miljon inimest annaks igaüks tuhat krooni, saaks 2006. aastal rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööks kuulutatud projekti  „Mälestuste väli” järgi Eesti Rahva Muuseumi maja ehitatud.

24.01.2011

Normatiivsus ja hea tava linnaplaneerimise praktikas

Sageli kuuleb etteheiteid, et linnaplaneeringutes arvestatakse liialt vähe avalike huvidega: hoonemahud ja hoonestustihedus on liiga suured, vähe on üldkasuta-tavaid haljas- ja puhkealasid, puiesteid. Tänavad on kitsad ja haljasalade hoonestamist ning olemasoleva hoonestuse tihendamist nähakse ette kerge-käeliselt ega jäeta kohti lasteaedadele, koolidele jne. Kas tõesti arhitektid ei tea linnaplaneerimise algtõdesid?

21.01.2011

Arhitektuuri kvaliteedi tagab järjepidevus

Selleks, et saada aru arhitektuurihariduse hetkeseisust, selle positsioonist ühiskonnas ja järjepidevast arengust, ei saa mööda minna lühikesest ajalootunnist.

21.01.2011

Millist arhitekti me vajame?

19. XI saatis Tallinna Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik haridusminister Tõnis Lukasele kirja, kus ta kritiseerib arhitektuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias ja Tallinna Tehnikakõrgkoolis ning teeb ettepaneku arhitektuurihariduse andmine taaskäivitada Tallinna Tehnikaülikoolis. Ühtlasi soovitab ta sinna suunata ka riigipoolse arhitektide koolitustellimuse.

21.01.2011

Vastulause

Karin Hallas-Murula Sirbis avaldatud kirjutistes „Arhitektuurimuuseumi „juhtum”” (17. XII)  ja „Veel kord võimuvõitlusest arhitektuuririndel” (14. I) on mitmeid väiteid, mis ei vasta tõele või annavad kirjeldatud sündmustest moonutatud pildi.

21.01.2011

Pärnu jääfestivali kergkatused

Aasta lõpus peeti maha ka EALi poolt ellu kutsutud noortele arhitektidele suunatud võistluste sarja teine üritus, mille ülesandeks oli leida lahendus Pärnu jääfestivali ala osaliseks katmiseks kergkonstruktsiooniga varikatustega. Laekus kolmteist võistlustööd.

21.01.2011

Rohuneeme kalmistu urnimüür

Rohuneeme kalmistu urnimüüri võistluse korraldas Eesti Arhitektide Liit koostöös Viimsi vallavalitsusega. Kuna urnimüüritemaatika on Eestis suhteliselt uus ja ühiskonna kogemus ses osas väike ning traditsioonideta, oli noorte arvukas osavõtt võistlusest väga tervitatav. Tähtajaks laekus 27 ideekavandit.

19.01.2011

Viime mälestised teise kohta?

Riigikogus on me­netlemisel muinsuskaitseseaduse muutmise eelnõu.

18.01.2011

Mart Kalm: arendajad sigatsevad muinsuskaitsega

Akadeemik Mart Kalm rääkis täna Riigikogus esinedes Eesti muinsuskaitse valupunktidest, peatudes ka sellel, kuidas ettevõtjad muinsuskaitset tüssavad ehk "Eesti ettevõtjate teatril".

18.01.2011

Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena kultuuripärandi kaitsmist

Riigikogus toimus olulise tähtsusega riikliku küsimusena kultuuripärandi kaitse arutelu. Ettekanded tegid kultuurikomisjoni liige Lauri Vahtre, Riigikogu muinsuskaitse ühenduse esimees Trivimi Velliste ja akadeemik Mart Kalm.

17.01.2011

TTK arhitektiõpe ajas tudengid protestima

TTÜ tahab õppe oma tiiva alla võtta, TTK ja ministeerium säili­taksid status quo.

14.01.2011

„Eestis on intellektuaalset rikkust liiga vähe”

Triin Ojari intervjuu arhitektuuriajaloolase, Eesti Kunstiakadeemia professori Mart Kalmuga, kellest möödunud aasta lõpul sai värskelt valitud akadeemik kunstiteaduse erialal.

14.01.2011

Ehitame sotsiaalmaad täis elamuid, siis tulevad põlluelanikud linna?

Tallinna Hipodroomi ala detailplaneeringu menetlus hakkab jõudma lõpule. Vaatamata tugevale avalikule vastuseisule, on see saanud peaaegu kõik vajalikud kooskõlastused, jäänud on veel vaid üks – Harju maavanema heakskiit.

14.01.2011

Kommentaar

Linnaplaneerimine ei ole valdkond, kus on vaid üks õige lahendus. Just suuremate maa-alade planeerimisel võib protsessis osalejate arv osutuda küllaltki suureks – nii palju kui on inimesi, on ka arvamusi.

14.01.2011

Veelkord nn võimuvõitlusest arhitektuurimaastikul

Eesti Arhitektide Liidu vestlusringis („Võimuvõitlus arhitektuurimaastikul”, Sirp 7. 2011) heidetakse arhitektuurimuuseumile ette koostöö puudumist arhitektide liiduga. „Muuseumiga sisulist koostööd teha pole õnnestunud, selleks puudus selle juhil igasugune tahe,” ütleb Ülar Mark.

07.01.2011

Sirbi vestlusring: „Võimuvõitlus” arhitektuurimaastikul

Eestis tegutseb neli suuremat arhitektuuriorganisatsiooni: Eesti Arhitektide Liit (EAL), millel täitub tänavu sügisel aastal 90 aastat, Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuurikateeder, mis on 60aastane, Eesti Arhitektuurimuuseum (EAM ), millel sai 20 aastat tegevuse algusest, ning kõige noorem on Eesti Arhitektuurikeskus (EAK), mis on alles kaks aastat vana.

07.01.2011

Uue ja vana vastaspinge Erich Jacoby loomingus

Eesti modernistliku arhitektuuri alane ajalookirjutus on kuni viimase ajani olnud hõivatud rahvusliku modernismi-narratiivi konstrueerimisega ning seepärast suhteliselt leigelt suhtunud siinsete baltisaksa ja vene taustaga arhitektide loomingusse maailmasõdade vahelisel ajal.

06.01.2011

Direktriss vihastab jälle

Kui vaja, oskab Karin Hallas-Murula olla äärmiselt meeldiv inimene. Šarmantselt hõikab ta möödujaile hommikuselt tühjas Kuku klubis “head uut aastat!”, ise üleni mustas (käekoti ja sõrmusekiviks oleva oonüksini välja) ja allapugatšovalikult punane kräsupea õlgadel troonimas, huultel mahedad laused, allasurutud pinge vaid vaevu tajutav.

Aastate kaupa

  • 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004