Uudised / Artiklid
Sel aastal toimus erakordselt palju arhitektuurivõistlusi. Miks need olulised on ning mis iseloomustab tänavusi ideevõistlusi?
Kirurgiline sekkumine väikelinna. EV100 „Hea avalik ruum“
Riigi 100. aastapäeva tähistamise suurprogrammi raames on nüüdseks läbi saanud linnade ja väikeasulate elustamise ettevõtmise „Hea avalik ruum“ arhitektuurivõistlused, mille abil loodetakse lähiaastatel uuendada 14 väikelinna ja ühe küla süda. Programmist räägivad lähemalt selle eestvedajad arhitektide liidust Ingrid Mald ja Kalle Vellevoog.
Toomas Tammis: 21. sajandi (Tal)linn – millises tulevikus suudame kokku leppida?
Millises linnas me tahaksime elada, täpsemalt, millises elukeskkonnas tunneksime end hästi; millises kodus elades, millistes tingimustes töötades, millises avalikus ruumis liikudes ja oma vaba aega veetes? Need on olulised küsimused igale inimesele ja üldinimlikul tasandil on neile võimalik leida enam-vähem konsensuslik vastus.
Katrin Koov: Miks Eesti avalik ruum lonkab?
Vastutus avaliku ruumi kujundamise eest on jagatud paljude ametkondade vahel ja on palju loota, et selles rägastikus tekiks kuidagi iseenesest terviklik lähenemine Eesti ruumile. Eesti vajab riiklikku arhitektuuri nõukoda, mis aitaks luua kvaliteetset elukeskkonda,kirjutab Eesti Arhitektide Liidu president Katrin Koov.
Kaupo Meiel: austagem arhitekte
Täpselt samamoodi nagu on viisakas ja õige märkida ära, kes on plaanitava või valmiva maja arhitekt, oleks hea teada, kes on mõne ühiskondliku või poliitilise protsessi arhitekt, märgib kirjanik ja toimetaja Kaupo Meiel oma arvamusloos.
Ruum on inimeste jaoks oluline. Eriti tähendusrikkaks on muutunud avalik linnaruum, aga selle üle arutlemiseks jääb sageli justkui sõnavarast puudu, mistõttu tõusevad esile lihtsustatud ja mustvalged seisukohad – nagu ka praeguste Reidi tee vaidluste puhul.
Indrek Allmann: sulgeme Tallinna lennujaama?!
Kas keegi tunneb kedagi, kes teab kedagi, kes oskaks põhjendada, milleks on meile vaja Rail Balticut? Hoolimata kulunud ajast ja tehtud tööst on avalikus diskussioonis endiselt raske leida vastust küsimusele, miks on vaja tõmmata läbi Eesti joon, mis jagab riigi justkui kaheks pooleks...
Kriitiliselt tasuks üle vaadata Tallinna loodava peatänava pikkus
Arhitektidele on arutelud linnaplaneerimise ja linnade arengu teemal väga vajalikud ja neid jälgitakse huviga. Ainult üks väike aga – arvamuse avaldamisel ei tohi väänata fakte, esitada bravuurikalt tõe pähe kuskilt kõrva jäänud väiteid ega võtta sõna teemadel, millega ennast kurssi ei ole viidud.
Muinsuskaitse hoidub ajalooliste hoonete teemapargistamisest
Narvas kogusid kohalikud aktivistid linnuse kaasaegses võtmes rekonstrueerimisplaanide vastu sadu allkirju, leides, et vanasse keskkonda rajatavad uued hooned peaksid mõjuma ajalooliselt. Muinsuskaitseamet aga lähtub sellest, et taastamise sildi all ei tegeldaks ajalooliste hoonete teemapargistamise ehk uute hoonete näol näilise ajaloolise mulje tekitamisega.
Linnasüda peab olema midagi enamat kui pelk läbisõidukoridor
Raino Paron küsis 15. jaanuaril „Peatänava“ ideekonkurssi kritiseerides, et „kas Tallinna kesklinna liikluse kõige põletavam probleem on tõesti kõnniteede puudus ja kitsus või välikohvikute vähesus“. Kõnealuse arhitektuurivõistluse sihik on suunatud Tallinna südames sellise linnaruumi loomisele, mis on omane Euroopa pealinnale.