Trepp viib linlase Russalka näoni
Detsembri viimasel õhtul pidulikult avatav kultuuripealinna aasta saab linnapildis suurejooneliselt nähtavaks kevadel, kui kunstnikud-arhitektid toovad kunsti otse tänavatele. Kui eelarve vastu peab, saavad linlased näiteks trepist üles Russalkaga tõtt vaatama ronida või linnatänavatel hiiglaslikku kummipalli kõksida.
Tallinna endise elektrijaama korstna otsa tuleb vaateplatvorm
Tallinna endise elektrijaama hoonete renoveerimisel tulevaseks Kultuurikatlaks rajatakse vana korstna otsa müts ehk vaateplatvorm, kust avaneb võrratu vaatepilt linnale ja Tallinna lahele.
2011. aasta 1. jaanuaril möödub 20 aastat Eesti Arhitektuurimuuseumi asutamisest.
Kes on ruumilise sidususe minister?
Pool Eestist on muutunud museaalseks ääremaaks. Seal elab kümnendik Eesti elanikkonnast. Piiririigi ja sillapea ambitsioonidega Eesti on küll üha avatum, kuid tahes-tahtmata ikka Euroopa ääremaa.
Arhitektuuritoimetaja võlu ja valu
Kolm kuud on Sirbis olnud iganädalane arhitektuurirubriik. See aeg on kokkuvõtete tegemiskes küll pisut lühike, kuid mingi ettekujutus selle valdkonna kajastamise võimalikkusest ja vajalikkusest on siiski tekkinud.
„Hea arhitektuur peaks reageerima sotsiaalsele, tehnilisele ja kultuurilisele arengule ning suutma öelda midagi ka meie tuleviku kohta. Seetõttu pean väga oluliseks, milliseid küsimusi tõstatab modernne arhitektuur ökoloogia teemal – nii oluliseks, et see on andnud mulle motivatsiooni uue arhitektuuri loomiseks,” ütleb Austria arhitekt Georg W. Reinberg oma raamatu „Ecological Architecture – Design, Planning, Realization” eessõnas (Springer Verlag 2008).
Linnaplaneerimine ja turvalisus
Olen nõus politoloog Tõnis Saartsiga, kes kirjeldas hiljuti Eesti elu üht valupunkti – dialoogi kängumist („Eksimatuse sündroom”, Postimees 9. XI 2010). Ilmselt on iga eluvaldkonna esindajal selle kohta oma arvamus, kuid ka minule tundub, et dialoogi on vähe. Kahjuks. Näiteks turvalisus on harva arutelu objektiks.
Soome arhitektuuri tõhus eksport
Veel nädala jagu kestab arhitektuurimuuseumis ülevaatenäitus Soome nüüdisarhitektuuri paremikust. Samast sarjast on Tallinnas varem eksponeeritud Soome arhitektuuri aastatest 2002/2003 ja 2006/2007. Kaheaastase intervalliga näitus on tõhus skeem, millega kindlustada ääremaal asuva Soome ehituskunsti pidev teadvustamine Euroopa arhitektuuriringkondades ja kaugemalgi.
Kui tsirkus lahkub, hakkab linnakeses igav
Kehtiv ehitusseadus ei sisalda selliseid mõisteid nagu arhitekt või arhitektuur. Arhitekti tegevus on selle seaduse järgi küll kaudselt reglementeeritud, kuid seaduse praegune redaktsioon oma sõnastusega annab võimaluse arhitektuuri teha kõikvõimalikele „projekteerijatele”.
Kauaaegne Tartu linna peaarhitekt Arnold Matteus pidas oma suurimaks teeneks seda, et suutis vene ajal kesklinna uushoonestusest puhta hoida. Ühel hetkel võeti aga pidur maha ja hooneid hakkas kerkima nagu paisu tagant.
Avavalss ehk linnaplaneerimise mustriline nägu Tallinnas
Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd lükkab ümber väited, et linnavõim, olles arendajate lõa otsas, ei arvesta planeeringute puhul piisavalt avaliku huviga.
Kuidas hindate Eesti riiki arhitektuuri tellijana?
Riik kui arhitektuuri tellija on täna pigem ebalev ja passiivne. Siinjuures võiks küsida kahte asja: mida riik tahab ja kas ta käitub vastavalt valitud eesmärgile?
Juhtlause „Less is more” sai alguse minimalismist, nüüd on see aga ka Eesti riigihangetes tunnustatud väärtushinnang: välja tuleb valida odavaim pakkumine, mis sest, et tegelikult võib see osutuda ootamatult kulukaks.
Tartu taastamisele ja täis ehitamisele peaks eelnema linnaplaneerimine
Eesti linnade planeerimine on tõusnud järjekordselt päevakorda. Lisaks Tauri Tuvikese artiklile Sirbis (15. X) kirjutas Krista Kodres seda täiendava artikli Postimehes (5. XI). Samal päeval avaldas Postimees ka noore ajaloolasest ettevõtja Andres-Teet Merisalu romantilise kirjutise Tartu sõjaeelse linnailme taastamise võimalikkuse teemal. Siiani on veel elus legend ilusast hävinud Tartu klassitsistlikust kesklinnast. Kuid kas on ikka hea mõte seda samal kujul rekonstrueerida?
Lapi torn, Ameerika kotkas ja gooti kell
Villu, nagu Vilenit sõprade seas kutsutakse, vaatab rõõmsa ärevusega, kuidas kohaletulnud reporterid tema ümber sagivad ja kaks naisajakirjanikku lausa sõnavahetuseni laskuvad – kummal on õigus enne päevakangelast küsitleda. Kogu pühaliku meeleolu juures ei saa ma olla muigamata; vaatamata teadjamehe oreoolile, millega Villu on end viimased aastad ümbritsenud, näen ma temas ikka seda kelmikat teravmeelset arhitektihinge, kes rõõmuga vaimustub situatsioonikoomikast, heast arhitektuurist, kaasaegsest kunstist, aga muidugi ka müstikast, metafüüsikast, müütidest ja pühalikest kujunditest.
Arvuti ja talukitši freesitud majad
Puidu kui ehitusmaterjali maine on madal, sest enamasti kasutatakse seda ilma korraliku arhitektita odavpusimiseks või palgi paksusega uhkeldamiseks, lisaks rikuvad mägionnilikud palkmajad sageli asulapilti.
Vesilennukite angaaride ajalugu ja uuestisünd
Tallinna lennusadamas paiknevate vesilennukite angaaride juures käib intensiivne ehitustöö. 1916.-1917. aastal Vene keiserliku sõjaväe rajatud angaarid läbivad oma ligi sajandipikkuse ajaloo esimest põhjalikku rekonstrueerimist, et juba järgmise aasta suvel avaneda Eesti Meremuuseumi uue ekspositsioonipinna ning kultuuriürituste paigana.
Seda maja tunnevad Eestis vist kõik arhitektid – 1930. aastate kodumaise funktsionalismi tippteos ja kultusobjekt. Meenub, kuidas Olev Siinmaa sajandal sünniaastapäeval 1981. aastal kogunesid Pärnusse meistri juubelit tähistama Eesti tuntumad ehituskunstnikud ning kümmekond tähtsat kolleegi ka Soomest.
Ajal, mil laboris kulgeb eksperiment, joob üks reaalteadlane ilmselt hea meelega filosoofiga kohvi, et mõtteid vahetada.
Margit Mutso: Planeering – jumalik töö või bürokraatlik dokument?
Linnaplaneerimine on töö, mille tulemuseks võib olla kogu linna muutumine: selle imago, majanduse, konkurentsivõime, paljude inimeste elustiili, harjumuste, seeläbi lausa saatuste muutumine.
Mart Kalm: Kuhu kaovad puiesteed?
Millal võiks jõuda Eestisse aeg, et linna sümboliseerib puiestee, nagu berliinlastel pärnadealune (Unter den Linden) või pariislastel Elüüsiumi väljad (Champs Élysées)?
Jaan Tamm: Piccinato aruandest Tallinna vanalinna kaitsekorralduskavani
Riigikogu menetluses on septembrist alates „Muinsuskaitse seaduse muutmise seaduse” eelnõu, mis on läbinud juba ka esimese lugemise ning küllaltki laiapõhjalise arutelu riigikogu kultuurikomisjonis. Sellega seoses tahan lisaks meedias kajastunud selleteemalisele kriitikale peatuda ühel konkreetsel muinsuskaitse objektil.
Kaitsekorralduskava on koostamisel
2009. aastal valiti Eesti neljaks aastaks UNESCO maailmapärandi komitee liikmeks. Eesti on jõudnud selle aasta suvel Brasiilias toimunud maailmapärandi komitee istungil öelda ka oma sõna UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatava ja sinna juba kuuluva kultuurining looduspärandi kohta. Maailmapärandi komiteesse kuulumine on ühele riigile ning selle riigi kultuuri- ja looduspärandi ekspertidele suur tunnustus. See tähendab meile aga kõrgendatud vastutust seista ülemaailmse pärandi eest ning näidata ise eeskuju selles valdkonnas.
Aeg-ajalt asju aknalaual sättides satub mulle pihku plekkpurk, mille sees on kilekotike sõmera liivaga. Juba lapsepõlvest peale, iga kord, kui Tartust Tallinnasse sõitsin, nägin seda liiva. See on osake tselluloosi- ja paberivabriku leelisetornist, 1908. aastal valminud 35,3 meetrit kõrgest maamärgist linna lõunapiiril. Alguses, kui ma selle kilekotti pistsin, püsis liiv koos kui torni viimistluskihi kunstkivi kild.
Krista Kodres: linnakeskkonna planeerimise mustrid
Professor Krista Kodres kirjutab Tallinna näitel, kuidas linnavalitsuse praegune praktika linnaplaneerimisel dikteerib enamasti teistele huvigruppidele ette arendaja ja linna ühise seisukoha.
Jaan Tamm: Mõningatest muinsuskaitse seaduse aspektidest
Kui enne oli mitu väikest lõhkist küna, siis nüüd ehitatakse ühte suurt ja seda suuremate aukudega.
Triin Ojari: Minu perifeeria Sofia arhitektuurinädal
„Perifeeria on seal, kus mind ei ole” kõlas äsjase oktoobrikuise Sofia rahvusvahelise arhitektuurinädala moto. Üritus on üsna uus, seda on korraldatud Bulgaaria pealinnas kolm aastat järjest ja seda täiesti institutsioonivabana: sponsorite, toetuste ja loomulikult entusiasmi abil püsti pandud festivali peakorraldajaks on kakskeelne elustiiliajakiri Εдно/One Magazine.
Enrico Talvistu: Vastuoluline Raul-Levroit Kivi
Eks ole ju raske vaadelda 1950ndate aastate alguse Eesti arhitektuurimõtte muundumisi. Ometi oleme selleks aeg-ajalt sunnitud, käsitledes kas või mõningaid tänaseks juba muinsuskaitselisi aspekte toonastes linnaehituslikes väärtushinnangutes, mis on mõjutanud tänaste linnade arengut.
Raivo Puusepp: Sõmeru vallamaja
Lääne-Virumaa Sõmeru vallast, mis pole kaugel Rakverest ja jääb Peterburi maantee äärde, ei ole just palju kuulda. Miks peakski olema kõneaineks üks tavaline Eesti maakonna vald, kus igapäevane elu tuksub vaikselt ja vääramatult oma rada; meediatähelepanu äratamiseks oleks vaja midagi ennekuulmatut. Õnneks piisab neile, kes näevad, ka millestki ennenägematust adumaks, et vaikset kohapealset kulgemist on segama saabunud uus tegija.
Ingrid Ruudi: Töömärkmeid linnaruumi kureerimisest
Kui ootuspärase järjekindlusega esile kerkivad poliitmullistused kõrvale jätta, siis kohati tundub, et Tallinn ootab kultuuripealinna aastat nagu deus ex machina’t – kui võimalust realiseerida unistuste projektid kõikides loomevaldkondades.
Tauri Tuvikene: Eesti linnaplaneerimisest urbanisti pilguga
Linnaplaneerimisest kirjutaks igaüks isemoodi. Kõigepealt sõltub see sellest, millisest piirkonnast Eesti puhul rääkida. Siinne artikkel on peamiselt mõjutatud protsessidest Tallinnas, kuid väidan, et kehtib paljuski ka mujal. Kindlasti ei ole küsimus Tallinna poliitilises võimus, nagu paljud ilmselt mõelda tahaksid, vaid tegu on põhimõttelisemate küsimustega.
Louis Kahni projekteeritud laeval seilava Ameerika puhkpilli-sümfooniaorkestri juhataja Robert Boudreau plaanib imelaevaga Eestisse kontserdireisile seilata … võib-olla aluse ka Kahni sünnimaale jätta. Triin Ojari intervjuu maailmakuulsa laevaomanikuga.
Peeter Pere: Jamamajas-majasjama
Kõik, mis on, on juba olnud. ERKI vastlõpetanud arhitekt Peeter Pere istus tööstusprojektis koosolekutel, arutles tõsiste teemade üle, näiteks: viisaastak nelja või kolme aastaga, Ameerikast tuleb ette jõuda aastaks x, kommunismi plaanime jõuda aastaks y ... Nüüd istume koos ja paneme kokku „Rohelise raamatu” kava, loomemajanduse arengukava, mõtleme, kuidas tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet.
Mait Väljas: Džentelmenlik ehituskunst - Anton Soans 125
Rotermanni soolalao suures saalis tähistatakse jälle ühe Eesti arhitektuuri suurkuju ümmargust sünnipäeva. Aastakümneid arhitekti ja linnaplaneerijana tegev olnud Anton Soans kuulub 1880ndatel sündinud arhitektide põlvkonda, kes esimese vabariigi ajal kinnistasid arhitektuuri professionaalse tegevusalana eestlaste kui rahvusgrupi jaoks, sest XX sajandi algul domineerisid veel baltisakslased ja venelased.
Linnavalitsus võttis vastu kunstiakadeemia planeeringu
Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mis annab võimaluse Kunstiakadeemia lammutatud hoonete asemele uue õppehoone rajamiseks.
Villem Tomiste: Lasnamäelt otse mere äärde
Tallinnas on kaks üleelusuuruses arhitektuurivormi, mis kasutavad maastikku kui oma olemuse alglätet: lauluväljak ja Maarjamäe memoriaal. Erinevalt linnahallist, mis on ise maastik, kujutavad lauluväljak ja Maarjamäe memoriaal endast „looduslikke” vorme.
Eesti kauneima funkvilla interjöör hävitatud
Alles neli aastat tagasi jõudsid Pärnus Rüütli 1a lõpule arhitekt Olev Siinmaa (1881–1948) 1933. aastal valminud villa taastamistööd. Kolmnurkse krundi vormi järgiva elamu kujul pole tegu mitte ainult Siinmaa enese, vaid ilmselt ka kogu eesti funktsionalismi parima majaga.
Veneetsia arhitektuuribiennaalist, valgetest majadest ja Eesti koduarhitektuurist
Intervjuu XII Veneetsia arhitektuuribiennali Eesti näituse ühe autori arhitekt Kalle Vellevooga.
Eestist võiks saada maailma ühe eriskummalisima laeva kodu. Selle projekteeris 20. sajandi mõjukamaid arhitekte, Eestis sündinud Louis Kahn. Vaja oleks vaid 1,5 miljonit dollarit.
Changing Skyline: A clean-break bath house
Louis Kahni Trentoni supelmaju renoveeritakse. Artikkel Philadelphia Inquirer´ist.
Arhitektuurimuuseumis on haruldane võimalus viia end kurssi praegu Euroopas parimast parimaks peetava arhitektuuriga. Tegemist on Euroopa Liidu Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemia valiknäitusega, kus on väljas arhitektide endi valitud Euroopas aastatel 2008-2009 ehitatud hooned.
Karin Paulus usutles rahvusvaheliselt kuuma ehituskunstnikku, Horvaatia arhitekti Hrvoje Njiricit.
Kontserdimaja Hamburgis — kuulus juba enne valmimist
Suurejooneline Elbphilharmonie kontserdimaja on pannud endast rääkima juba praegu, kuigi dirigent tõstab seal taktikepi mitte varem kui 2012. aastal.
Kuldne Salto: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Karli Luik
Salto arhitektid on oma viie tegutsemisaastaga noppinud rohkem preemiaid kui ükski teine arhitektuuribüroo Eestis. Peale Venezia biennaalile palju kära tekitanud gaasitoru tegemist ja majandusmulli lõhkemist on lõpuks aega kõike veidi rahulikumalt võtta. Või kas on?
Reet Varblane & Mait Väljas: Isepäine modernist Toomas Rein
Toomas Reinu küsitlevad arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ja toimetaja Reet Varblane.
Tallinn, kus ma elada tahaksin
Tallinnas linnafoorumi raames on korraldatud kaks linnaplaneerimise ümarlauda-töötuba. Kogunes kümmekond tunnustatud tegevarhitekti, et arutleda kahe päeva jooksul Tallinna linnaruumi arengu kitsaskohtade üle.
Eile algasid EKA arhitektuuri- ja Tallinna ülikooli linnakorralduse osakonna korraldatud VII urbanistika ja linnamaastiku päevad „Sotsiaalne tänav”. Päevad toovad kokku urbanistika, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini ja inseneriteaduse rahvusvahelised eksperdid ja aktivistid ning sotsiaalse suunitlusega ettevõtjad.
Arhitektid peaksid mängima kõiki innustavat meeskonnamängu
Intervjuu Eesti Arhitektide Liidu esimehe Peeter Perega
Villem Tomiste & Reedik Poopuu: Unistus Lasnamäest
Mis teeb linna suureks – kas elanike arv või territoorium? Need näitajad on suhtelised, sõltudes bürokraatide arvamusest ja joonetõmbamisest.
Peeter Pere: Kuidas Eesti taas rikkaks saab?
Arhitektuur on nabanööri pidi seotud rikkusega nii materiaalses kui kultuurilises mõttes. Vaaraod, paavstid, keisrid, kuningad on olnud tellijateks püramiididele, triumfikaartele, KUMUdele. Kaasajal rajatakse märgilisi hoonekomplekse olümpiamängudele, linnad võistlevad kõrgeima hoone kategoorias; au toovad pikim sild, suurim saal, klaasist rist…
Ilma kuludeta projekti teha ei saa
Projekteerijaid süüdistatakse viimasel ajal võimalikus hinnakokkuleppele minekus, justkui sooviksime sätestada madalaimat hinda, millest odavamalt projekteerija end müüa ei saa. See ei ole nii ja projekteerijate oma töö eest küsitavat ja saadavat hinda, nagu ka kõigi muude teenuste hinda reguleerivad vaid kaks muutujat: pakkumine ja nõudlus.
Peeter Pere: arhitekti edu peitub täna loomingulisuses
Eesti arhitektide liidu uueks esimeheks valiti Peeter Pere, kes kohe pannakse ka proovile, sest arhitektuur on paratamatult ühises vereringes majandusega.
Preemia pooleli jäänud väljaku eest märgib muutust mõtteviisis
Väljak on nagu liud, sedastab Tallinna Vabaduse väljaku üks autoreid Veljo Kaasik. Ja sellest, mida liuale asetatakse, sõltub ka see, kas kesklinna hüljanud inimesed tulevad sinna tagasi või mitte. Linn peab teenima inimesi, mitte vastupidi.