• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised / Artiklid

detsember

28.12.2010

Trepp viib linlase Russalka näoni

Detsembri viimasel õhtul pidulikult avatav kultuuripealinna aasta saab linnapildis suurejooneliselt nähtavaks kevadel, kui kunstnikud-arhitektid toovad kunsti otse tänavatele. Kui eelarve vastu peab, saavad linlased näiteks trepist üles Russalkaga tõtt vaatama ronida või linnatänavatel hiiglaslikku kummipalli kõksida.

28.12.2010

Tallinna endise elektrijaama korstna otsa tuleb vaateplatvorm

Tallinna endise elektrijaama hoonete reno­veerimisel tulevaseks Kultuurikatlaks rajatakse vana korstna otsa müts ehk vaateplatvorm, kust avaneb võrratu vaatepilt linnale ja Tallinna lahele.

17.12.2010

Arhitektuurimuuseumi "juhtum"

2011. aasta 1. jaanuaril möödub 20 aastat Eesti Arhitektuurimuuseumi asutamisest.

17.12.2010

Kes on ruumilise sidususe minister?

Pool Eestist on muutunud museaalseks ääremaaks. Seal elab kümnendik Eesti elanikkonnast. Piiririigi ja sillapea ambitsioonidega Eesti on küll üha avatum, kuid tahes-tahtmata ikka Euroopa ääremaa.

17.12.2010

Arhitektuuritoimetaja võlu ja valu

Kolm kuud on Sirbis olnud iganädalane arhitektuurirubriik. See aeg on kokkuvõtete tegemiskes küll pisut lühike, kuid mingi ettekujutus selle valdkonna kajastamise võimalikkusest ja vajalikkusest on siiski tekkinud.

17.12.2010

Energiatõhusus ja selle hind

„Hea arhitektuur peaks reageerima sotsiaalsele, tehnilisele ja kultuurilisele arengule ning suutma öelda midagi ka meie tuleviku kohta. Seetõttu pean väga oluliseks, milliseid küsimusi tõstatab modernne arhitektuur ökoloogia teemal – nii oluliseks, et see on andnud mulle motivatsiooni uue arhitektuuri loomiseks,” ütleb Austria arhitekt Georg W. Reinberg oma raamatu „Ecological Architecture – Design,  Planning, Realization” eessõnas (Springer Verlag 2008).

10.12.2010

Linnaplaneerimine ja turvalisus

Olen nõus politoloog Tõnis Saartsiga, kes kirjeldas  hiljuti Eesti elu üht valupunkti – dialoogi kängumist („Eksimatuse sündroom”, Postimees 9. XI 2010). Ilmselt on iga eluvaldkonna esindajal selle kohta oma arvamus, kuid ka minule tundub, et dialoogi on vähe. Kahjuks. Näiteks turvalisus on harva arutelu objektiks.

10.12.2010

Soome arhitektuuri tõhus eksport

Veel nädala jagu kestab arhitektuurimuuseumis ülevaatenäitus Soome nüüdisarhitektuuri paremikust. Samast sarjast on Tallinnas varem eksponeeritud Soome arhitektuuri aastatest 2002/2003 ja 2006/2007. Kaheaastase intervalliga näitus on tõhus skeem, millega kindlustada ääremaal asuva Soome ehituskunsti pidev teadvustamine Euroopa arhitektuuriringkondades ja kaugemalgi.

10.12.2010

Kui tsirkus lahkub, hakkab linnakeses igav

Kehtiv ehitusseadus ei sisalda selliseid mõisteid nagu arhitekt või arhitektuur. Arhitekti tegevus on selle seaduse järgi küll kaudselt reglementeeritud, kuid seaduse praegune redaktsioon oma sõnastusega annab võimaluse arhitektuuri teha kõikvõimalikele „projekteerijatele”.

10.12.2010

Üks maja: Must maja Tartus

Kauaaegne Tartu linna peaarhitekt Arnold Matteus pidas oma suurimaks teeneks seda, et suutis vene ajal kesklinna uushoonestusest puhta hoida. Ühel hetkel võeti aga pidur maha ja hooneid hakkas kerkima nagu paisu tagant.

07.12.2010

Avavalss ehk linnaplaneerimise mustriline nägu Tallinnas

Tallinna peaarhitekt Endrik Mänd lükkab ümber väited, et linnavõim, olles arendajate lõa otsas, ei arvesta planeeringute puhul piisavalt avaliku huviga.

03.12.2010

Kuidas hindate Eesti riiki arhitektuuri tellijana?

Riik kui arhitektuuri tellija on täna pigem ebalev ja passiivne. Siinjuures võiks küsida kahte asja: mida riik tahab ja kas ta käitub vastavalt valitud eesmärgile?

03.12.2010

Riik arhitektuuritellijana

Juhtlause „Less is more” sai alguse minimalismist, nüüd on see aga ka Eesti  riigihangetes tunnustatud väärtushinnang: välja tuleb valida odavaim pakkumine, mis sest, et tegelikult võib see osutuda ootamatult kulukaks.

november

26.11.2010

Tartu taastamisele ja täis ehitamisele peaks eelnema linnaplaneerimine

Eesti linnade planeerimine on tõusnud järjekordselt päevakorda. Lisaks Tauri Tuvikese artiklile Sirbis (15. X) kirjutas Krista Kodres seda täiendava artikli Postimehes (5. XI). Samal päeval avaldas Postimees ka noore ajaloolasest ettevõtja Andres-Teet Merisalu romantilise kirjutise Tartu sõjaeelse linnailme taastamise võimalikkuse teemal. Siiani on veel elus legend ilusast hävinud Tartu klassitsistlikust kesklinnast. Kuid kas on ikka hea mõte seda samal  kujul rekonstrueerida?

26.11.2010

Lapi torn, Ameerika kotkas ja gooti kell

Villu, nagu Vilenit sõprade seas kutsutakse, vaatab rõõmsa ärevusega, kuidas kohaletulnud reporterid tema ümber sagivad ja kaks  naisajakirjanikku lausa sõnavahetuseni laskuvad – kummal on õigus enne päevakangelast küsitleda. Kogu pühaliku meeleolu juures ei saa ma olla muigamata; vaatamata teadjamehe oreoolile, millega Villu on end viimased aastad ümbritsenud, näen ma temas ikka seda kelmikat teravmeelset arhitektihinge, kes rõõmuga vaimustub situatsioonikoomikast, heast arhitektuurist, kaasaegsest kunstist, aga muidugi ka müstikast, metafüüsikast, müütidest ja  pühalikest kujunditest.

25.11.2010

Arvuti ja talukitši freesitud majad

Puidu kui ehitusmaterjali maine on madal, sest enamasti kasutatakse seda ilma korraliku arhitektita odavpusimiseks või palgi paksusega uhkeldamiseks, lisaks rikuvad mägionnilikud palkmajad sageli asulapilti.

19.11.2010

Vesilennukite angaaride ajalugu ja uuestisünd

Tallinna lennusadamas paiknevate vesilennukite angaaride juures käib intensiivne ehitustöö. 1916.-1917. aastal Vene keiserliku sõjaväe rajatud angaarid läbivad oma ligi sajandipikkuse ajaloo esimest põhjalikku rekonstrueerimist, et juba järgmise aasta suvel avaneda  Eesti Meremuuseumi uue ekspositsioonipinna ning kultuuriürituste paigana.

19.11.2010

Üks maja: Siinmaa villa

Seda maja tunnevad Eestis vist kõik arhitektid – 1930. aastate kodumaise funktsionalismi tippteos ja kultusobjekt. Meenub, kuidas Olev Siinmaa sajandal sünniaastapäeval 1981. aastal kogunesid Pärnusse meistri juubelit tähistama Eesti tuntumad ehituskunstnikud ning  kümmekond tähtsat kolleegi ka Soomest.

18.11.2010

Ülikool põllu peale?

Ajal, mil laboris kulgeb eksperiment, joob üks reaalteadlane ilmselt hea meelega filosoofiga kohvi, et mõtteid vahetada.

12.11.2010

Margit Mutso: Planeering – jumalik töö või bürokraatlik dokument?

Linnaplaneerimine on töö, mille tulemuseks võib olla kogu linna muutumine: selle imago, majanduse, konkurentsivõime, paljude inimeste elustiili, harjumuste, seeläbi lausa saatuste muutumine.

12.11.2010

Mart Kalm: Kuhu kaovad puiesteed?

Millal võiks jõuda Eestisse aeg, et linna sümboliseerib puiestee, nagu berliinlastel pärnadealune (Unter den Linden) või pariislastel Elüüsiumi väljad (Champs Élysées)?

12.11.2010

Jaan Tamm: Piccinato aruandest Tallinna vanalinna kaitsekorralduskavani

Riigikogu menetluses on septembrist alates  „Muinsuskaitse seaduse muutmise seaduse” eelnõu, mis on läbinud juba ka esimese lugemise ning küllaltki laiapõhjalise arutelu riigikogu kultuurikomisjonis. Sellega seoses tahan lisaks meedias kajastunud selleteemalisele kriitikale peatuda ühel konkreetsel muinsuskaitse objektil.

12.11.2010

Kaitsekorralduskava on koostamisel

2009. aastal valiti Eesti neljaks aastaks UNESCO maailmapärandi komitee liikmeks. Eesti on jõudnud selle aasta suvel Brasiilias toimunud maailmapärandi komitee istungil öelda ka oma sõna UNESCO maailmapärandi nimistusse arvatava ja sinna juba kuuluva kultuurining looduspärandi kohta. Maailmapärandi komiteesse kuulumine on ühele riigile ning selle riigi kultuuri- ja looduspärandi ekspertidele suur tunnustus. See tähendab meile aga  kõrgendatud vastutust seista ülemaailmse pärandi eest ning näidata ise eeskuju selles valdkonnas.

12.11.2010

Fahle maja. Ülemiste monoliit

Aeg-ajalt asju aknalaual sättides satub mulle pihku plekkpurk, mille sees on kilekotike sõmera liivaga. Juba lapsepõlvest peale, iga kord, kui Tartust Tallinnasse sõitsin, nägin seda liiva. See on osake tselluloosi- ja paberivabriku leelisetornist, 1908. aastal valminud 35,3 meetrit kõrgest maamärgist linna lõunapiiril. Alguses, kui ma selle kilekotti pistsin, püsis liiv koos kui torni viimistluskihi kunstkivi kild.

05.11.2010

Krista Kodres: linnakeskkonna planeerimise mustrid

Professor Krista Kodres kirjutab Tallinna näitel, kuidas linnavalitsuse praegune praktika linnaplaneerimisel dikteerib enamasti teistele huvigruppidele ette arendaja ja linna ühise seisukoha.

05.11.2010

Jaan Tamm: Mõningatest muinsuskaitse seaduse aspektidest

Kui enne oli mitu väikest lõhkist küna, siis nüüd ehitatakse ühte suurt ja seda suuremate aukudega.

05.11.2010

Triin Ojari: Minu perifeeria Sofia arhitektuurinädal

„Perifeeria on seal, kus mind ei ole” kõlas äsjase oktoobrikuise Sofia rahvusvahelise arhitektuurinädala moto. Üritus on üsna uus, seda  on korraldatud Bulgaaria pealinnas kolm aastat järjest ja seda täiesti institutsioonivabana: sponsorite, toetuste ja loomulikult entusiasmi abil püsti pandud festivali peakorraldajaks on kakskeelne elustiiliajakiri Εдно/One Magazine.

05.11.2010

Enrico Talvistu: Vastuoluline Raul-Levroit Kivi

Eks ole ju raske vaadelda 1950ndate aastate alguse Eesti arhitektuurimõtte muundumisi. Ometi oleme selleks aeg-ajalt sunnitud, käsitledes  kas või mõningaid tänaseks juba muinsuskaitselisi aspekte toonastes linnaehituslikes väärtushinnangutes, mis on mõjutanud tänaste linnade arengut.  

05.11.2010

Raivo Puusepp: Sõmeru vallamaja

Lääne-Virumaa Sõmeru vallast, mis pole kaugel  Rakverest ja jääb Peterburi maantee äärde, ei ole just palju kuulda. Miks peakski olema kõneaineks üks tavaline Eesti maakonna vald, kus igapäevane elu tuksub vaikselt ja vääramatult oma rada; meediatähelepanu äratamiseks oleks vaja midagi ennekuulmatut. Õnneks piisab neile, kes näevad, ka millestki ennenägematust adumaks, et vaikset kohapealset kulgemist on segama saabunud uus tegija.

oktoober

24.10.2010

Ingrid Ruudi: Töömärkmeid linnaruumi kureerimisest

Kui ootuspärase järjekindlusega esile kerkivad poliitmullistused kõrvale jätta, siis kohati tundub, et Tallinn ootab kultuuripealinna aastat nagu deus ex machina’t – kui võimalust realiseerida unistuste projektid kõikides loomevaldkondades.

17.10.2010

Tauri Tuvikene: Eesti linnaplaneerimisest urbanisti pilguga

Linnaplaneerimisest kirjutaks igaüks isemoodi. Kõigepealt sõltub see sellest, millisest piirkonnast Eesti puhul rääkida. Siinne artikkel on peamiselt mõjutatud protsessidest Tallinnas, kuid väidan, et kehtib paljuski ka mujal. Kindlasti ei ole küsimus Tallinna poliitilises võimus, nagu paljud ilmselt mõelda tahaksid, vaid tegu on põhimõttelisemate küsimustega.

10.10.2010

Triin Ojari: Ujuv saadik

Louis Kahni projekteeritud laeval seilava Ameerika puhkpilli-sümfooniaorkestri juhataja Robert Boudreau plaanib imelaevaga Eestisse kontserdireisile seilata … võib-olla aluse ka Kahni sünnimaale jätta. Triin Ojari intervjuu maailmakuulsa laevaomanikuga.

10.10.2010

Peeter Pere: Jamamajas-majasjama

Kõik, mis on, on juba olnud. ERKI vastlõpetanud arhitekt Peeter Pere istus tööstusprojektis koosolekutel, arutles tõsiste teemade üle, näiteks: viisaastak nelja või kolme aastaga, Ameerikast tuleb ette jõuda aastaks x, kommunismi plaanime jõuda aastaks y ... Nüüd istume koos ja paneme kokku „Rohelise raamatu” kava, loomemajanduse arengukava, mõtleme, kuidas tõsta Euroopa Liidu konkurentsivõimet.

10.10.2010

Mait Väljas: Džentelmenlik ehituskunst - Anton Soans 125

Rotermanni soolalao suures saalis tähistatakse jälle ühe Eesti arhitektuuri suurkuju ümmargust sünnipäeva. Aastakümneid arhitekti ja linnaplaneerijana tegev olnud Anton Soans kuulub 1880ndatel sündinud arhitektide põlvkonda, kes esimese vabariigi ajal kinnistasid arhitektuuri professionaalse tegevusalana eestlaste kui rahvusgrupi jaoks, sest XX sajandi algul domineerisid veel baltisakslased ja venelased.

06.10.2010

Linnavalitsus võttis vastu kunstiakadeemia planeeringu

Tallinna linnavalitsus võttis tänasel istungil vastu Tartu mnt 1 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu, mis annab võimaluse Kunstiakadeemia lammutatud hoonete asemele uue õppehoone rajamiseks.

05.10.2010

Villem Tomiste: Lasnamäelt otse mere äärde

Tallinnas on kaks üleelusuuruses arhitektuurivormi, mis kasutavad maastikku kui oma olemuse alglätet: lauluväljak ja Maarjamäe memoriaal. Erinevalt linnahallist, mis on ise maastik, kujutavad lauluväljak ja Maarjamäe memoriaal endast „looduslikke” vorme.

04.10.2010
Totaalne ümbersünd: Milliseks muutub mereäär tulevikus?

september

18.09.2010

Eesti kauneima funkvilla interjöör hävitatud

Alles neli aastat tagasi jõudsid Pärnus Rüütli 1a lõpule arhitekt Olev Siinmaa (1881–1948) 1933. aastal valminud villa taastamistööd. Kolmnurkse krundi vormi järgiva elamu kujul pole tegu mitte ainult Siinmaa enese, vaid ilmselt ka kogu eesti funktsionalismi parima majaga.

10.09.2010

Veneetsia arhitektuuribiennaalist, valgetest majadest ja Eesti koduarhitektuurist

Intervjuu XII Veneetsia arhitektuuribiennali Eesti näituse ühe autori arhitekt Kalle Vellevooga.

03.09.2010

Laev nagu UFO

Eestist võiks saada maailma ühe eriskummalisima laeva kodu. Selle projekteeris 20. sajandi mõjukamaid arhitekte, Eestis sündinud Louis Kahn. Vaja oleks vaid 1,5 miljonit dollarit.

august

06.08.2010

Changing Skyline: A clean-break bath house

Louis Kahni Trentoni supelmaju renoveeritakse. Artikkel Philadelphia Inquirer´ist.

juuli

27.07.2010

Euroopa parim arhitektuur

Arhitektuurimuuseumis on haruldane võimalus viia end kurssi praegu Euroopas parimast parimaks peetava arhitektuuriga. Tegemist on Euroopa Liidu Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri preemia valiknäitusega, kus on väljas arhitektide endi valitud Euroopas aastatel 2008-2009 ehitatud hooned.

26.07.2010

Ehitab maailma paremaks

Karin Paulus usutles rahvusvaheliselt kuuma ehituskunstnikku, Horvaatia arhitekti Hrvoje Njiricit.

mai

29.05.2010

Kontserdimaja Hamburgis — kuulus juba enne valmimist

Suurejooneline Elbphilharmonie kontserdimaja on pannud endast rääkima juba praegu, kuigi dirigent tõstab seal taktikepi mitte varem kui 2012. aastal.

aprill

26.04.2010

Kuldne Salto: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Karli Luik

Salto arhitektid on oma viie tegutsemisaastaga noppinud rohkem preemiaid kui ükski teine arhitektuuribüroo Eestis. Peale Venezia biennaalile palju kära tekitanud gaasitoru tegemist ja majandusmulli lõhkemist on lõpuks aega kõike veidi rahulikumalt võtta. Või kas on?

23.04.2010

Reet Varblane & Mait Väljas: Isepäine modernist Toomas Rein

Toomas Reinu küsitlevad arhitektuuriajaloolane Mait Väljas ja toimetaja Reet Varblane.

23.04.2010

Tallinn, kus ma elada tahaksin

Tallinnas linnafoorumi raames on korraldatud kaks linnaplaneerimise ümarlauda-töötuba. Kogunes kümmekond tunnustatud tegevarhitekti, et arutleda kahe päeva jooksul Tallinna linnaruumi arengu kitsaskohtade üle.

23.04.2010

Sotsiaalne tänav

Eile algasid EKA arhitektuuri- ja Tallinna ülikooli linnakorralduse osakonna korraldatud VII urbanistika ja linnamaastiku päevad „Sotsiaalne tänav”. Päevad toovad kokku urbanistika, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri, disaini ja inseneriteaduse rahvusvahelised eksperdid ja aktivistid ning sotsiaalse suunitlusega ettevõtjad. 

16.04.2010

Arhitektid peaksid mängima kõiki innustavat meeskonnamängu

Intervjuu Eesti Arhitektide Liidu esimehe Peeter Perega

märts

30.03.2010

Villem Tomiste & Reedik Poopuu: Unistus Lasnamäest

Mis teeb linna suureks – kas elanike arv või territoorium? Need näitajad on suhtelised, sõltudes bürokraatide arvamusest ja joonetõmbamisest.

02.03.2010

Peeter Pere: Kuidas Eesti taas rikkaks saab?

Arhitektuur on nabanööri pidi seotud rikkusega nii materiaalses kui kultuurilises mõttes. Vaaraod, paavstid, keisrid, kuningad on olnud tellijateks püramiididele, triumfikaartele, KUMUdele. Kaasajal rajatakse märgilisi hoonekomplekse olümpiamängudele, linnad võistlevad kõrgeima hoone kategoorias; au toovad pikim sild, suurim saal, klaasist rist…

veebruar

15.02.2010

Ilma kuludeta projekti teha ei saa

Projekteerijaid süüdistatakse viimasel ajal võimalikus hinnakokkuleppele minekus, justkui sooviksime sätestada madalaimat hinda, millest odavamalt projekteerija end müüa ei saa. See ei ole nii ja projekteerijate oma töö eest küsitavat ja saadavat hinda, nagu ka kõigi muude teenuste hinda reguleerivad vaid kaks muutujat: pakkumine ja nõudlus.

09.02.2010

Peeter Pere: arhitekti edu peitub täna loomingulisuses

Eesti arhitektide liidu uueks esimeheks valiti Peeter Pere, kes kohe pannakse ka proovile, sest arhitektuur on paratamatult ühises vereringes majandusega.

jaanuar

19.01.2010

Preemia pooleli jäänud väljaku eest märgib muutust mõtteviisis

Väljak on nagu liud, sedastab Tallinna Vabaduse väljaku üks autoreid Veljo Kaasik. Ja sellest, mida liuale asetatakse, sõltub ka see, kas kesklinna hüljanud inimesed tulevad sinna tagasi või mitte. Linn peab teenima inimesi, mitte vastupidi.

 

Aastate kaupa

  • 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004