• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised / Artiklid

Tallinna rannaala visioonid: II Paljassaare sadam

12.08.2011 / Rasmus Tamme

Paljassaare sadama struktuuriplaani kontseptsiooni autorid ARS Projekt (Eesti) ja S333 (Holland), koostajad ARS Projekt ja  Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Planeeringuala pind (struktuuriplaanis osalejate kinnistud) 405 516 m² + loodav saar 45 832 m² Planeeritud ehituse brutopind 1 195 440 m², sellest korterite pindala 692 180 m², kortereid 5500 tk, 3–14 korrust. Planeeritud elanike arv on 16 000 inimest. Alale on planeeritud 4 lasteaeda, 6 avalikku parki (planeeritud  avalike haljasalade pind 123 000 m²). Ala läbib 25 meetri laiune rannapromenaad. Arendus kestab planeeringu kohaselt 10–15 aastat. Detailplaneeringud koostab K-Projekt. Põhjakalda detailplaneering on linnavalitsuses ja kehtestatakse eeldatavasti lähiajal.   

Linnade südames paiknevad sadamad on ajalooliselt olnud linnade piiri tagused sadamad, millest linnade kasvades on saanud kesklinnasadamad. Tänane kaubaveo kasv ja kauba liikumine konteinerites nõuab sadamate laiendamist, mida aga tihe linnastruktuur takistab. Seetõttu ehitatakse uued kaubasadamad logistiliselt parematesse asukohtadesse ning linnasadamad kaotavad oma koha kaubaveo sõlmpunktidena. Sadamate tühjenevad maaalad annavad aga võimaluse tuua mere äärde linn ja tugevdada seeläbi regiooni ja ka kogu linna identiteeti. Sellist trendi on märgata peaaegu kõikides suuremates Euroopa sadamalinnades,  kaasa arvatud Eestis. Rajatud on kiirelt arenevad Muuga ja Paldiski sadam ning tühjaks jäänud sadama maadele Vanasadamast Meeruseni otsitakse uut rakendust ja eesmärki. 

Paljassaare sadam on umbes 50 hektari suurune põhjatuulte eest kaitstud maatükk  Sitsi mäest põhja poole jääva Natura 2000 looduspargini. Peamiselt kaubasadamana töötav Paljassaare sadam jaguneb põhja- ja lõunakai ümber. 

2007. aastal avaldasid maaomanikud ühiselt soovi arendada siin välja elukondlik keskkond ning viia kaubavedu kesklinnast välja.  Selle idee põhjal töötati välja Paljassaare sadama arengu ruumilised põhimõtted ning alustati detailplaneeringu koostamisega. Planeeringuala maht on 1,4 miljonit ruutmeetrit, ajaline arenguperspektiiv 25 kuni 30 aastat. Põhiküsimus on, kuidas koostada planeering nii, et sel oleks kindel struktuur, mis hoiaks arenduse ühtse tervikuna, aga oleks ka piisavalt paindlik ja vajadusel muudetav. Planeering on koostatud ühelt poolt klassikalise hoonestuskavaga planeeringuna, teiselt poolt on antud aga arengu kvaliteedi standardid põhirõhuga avalikule ruumile. Planeeringusse on jäetud ruumiline varu (n-ö hoonestuse ümbrik on suurem kui hoonestuse maht), et anda arhitektidele hoonemahtude lahendamisel suurem vabadus, kui planeeringu puhul tavaliselt. Ruumilised kvaliteedistandardid seovad aga kvartalid tervikuks. Oluline on funktsioonide läbipõimumine, et vähendada  vajadust liikuda linnaosade vahel ning tagada naabruskonna-tunnetus.       

Kogu ala ühendav rannapromenaad koos paljude ajaveetmiskohtadega on tüpoloogiliselt uut tüüpi avalik ruum elukondlikus keskkonnas. Väikelaevade turismisadama rajamine tugevdab aga merekultuuri ja seob merega seotud sündmuste kaudu Tallinna Läänemere regiooniga – siinne sadama sügavus võimaldab randuda ookeaniklassi lõbusõidu- ja võistlusjahtidel. Mitmed elamisviisid Paljassaares saavad võimalikuks mitmekülgse hoonestustüpoloogia  rakendamisel, alates tornmajadest kuni kanaliäärsete ridaelamuteni. Haljasaladel ja avalikul ruumil on suur osakaal sidususe tekkel nii kohalikul tasandil kui linna mastaabis. Hoonestuse kõrgus- ja mahulahendustega on loodud kohale dünaamiline läbitöötatud siluett. Kaitseks idakaare tuulte eest on ette nähtud ehitada merre madalikule väike tehissaar. Nii suure arenduse edukas realiseerimises on oluline osa terviklikul arengustrateegial  ja koordineerimisel. Seetõttu on praeguses planeeringus põhjakai-äärsed maaomanikud koondatud ühte detailplaneeringusse. Kui planeering valmib terviklikult, siis on võimalik siinsele arengule anda impulss strateegiliselt oluliste objektide loomisega. Alustatud on ka lõunakai ääres kolme detailplaneeringu koostamist, hetkel need paraku seisavad erinevatel põhjustel.

Allikas: Sirp


Vaata ka

  • Tallinna rannaala visioonid: III Kuidas kirjeldada olematut kohta? Lennusadam ja Patarei, justiitspaleest rääkimata
    12.08.2011
  • Tallinna rannaala visioonid: II Paljassaare sadam
    12.08.2011
  • Tallinna rannaala visioonid: I Männi allee
    12.08.2011
  • TAB ehk I Tallinna Arhitektuuribiennaal
    12.08.2011
  • Kuidas saaksime kolemajade teemat vältida?
    10.08.2011
  • Kohtla-Järve lõpetamine
    05.08.2011
  • Peaarhitekt: Tallinna valglinnastumine on vale tee
    25.07.2011
  • Rongiga Moskvas
    22.07.2011

Aastate kaupa

  • 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004