Uudised / Artiklid

Kommentaar "Tallinna ideele"

08.04.2011 / Douglas Gordon, arhitekt, Helsingi

„Tallinna idees” on esitatud Eesti kunstiakadeemias valminud ruumiline visioon, millega tõstatatakse Eesti pealinna arengu kohta rida küsimusi. Eriti asjakohane on see teos seoses sellega, et Tallinn on 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn, nii et see on sobiv panus linna üritustesse. „Tallinna idee” on katse täita strateegilise  ruumilise planeerimise lünka Tallinnas. Kui tahetakse pealinna muuta linnaks, mille üle elanikud võivad uhked olla, siis on ruumiline planeerimine oluline.       

Elujõulised ideed annavad linnale võimaluse mõõta ja arutada strateegiliste stsenaariumide ja lahenduste üle, ning teha otsuseid. „Tallinna idees” on seatud  sihiks läheneda linna ruumilisele planeerimisele terviklikult. Raamatus tuuakse esile tänase ja homse linna seisukohalt olulised ruumilised õppetunnid. Ei tohi enam olla valglinnastumist – linn peab tihenema. Samal ajal tuleb aga kaitsta ka linlikku pärandit, silmas pidada tuleviku ühiskonna vajadusi – olemuselt on linn elav keskkond. „Tallinna idees” on planeerimisel rakendatud ridamisi strateegiaid,  mis on üksteisest sõltuvuses. Ühistranspordi arendamisega, autole alternatiivi pakkumisega ja autokasutuse vähendamisega saavutatakse energiasääst – eesmärk on liikuda süsinikuvaba linnakeskkonna poole. Trammid on Tallinna linliku identiteedi osa. Linna tihendamine toob inimesed lähemale ka töökohtadele. „Tallinna idees” tahetakse koordineerida laiaulatuslikke ruumi planeerimise printsiipe  ning sellega seotud eelarvelisi otsuseid, mis toimivad koos riigi ja kohaliku omavalitsuse ettevõtluse strateegiaga. See ongi ruumiline planeerimine. Maakasutuse planeerimine on seotud krundiplaanide väljatöötamisega – see puudutab vaid konkreetseid krunte. Ruumilise planeerimise korral on rõhk aga poliitika ja planeerimistegevuse integreerimisel. See peab olema suunatud partnerlusele, eriti  oluline on seejuures linnaelanike kaasamine. Planeerimisel peab olema teadlik, milline on sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnaküsimuste mõju linnale. Tudengid on „Tallinna idees” ruumilise planeerimise erinevad aspektid tasakaalustanud, arvestanud linna ja selle ümbruse seostega ning rolliga, mida Tallinn ühe ELi võtmeliikme pealinnana peaks etendama riikidevahelistes suhetes. 

Nende projektides on silmas peetud mitmekesisust ja oma identiteedi kujundamist ruumilistes piirkondades, mis ühtekokku moodustavad Tallinna kui terviku. „Tallinna idees” esitatud visioonide tugevus seisneb pikaajaliste strateegiate detailses tasemes: üliõpilased on välja valinud võtmepiirkonnad, ühendanud makro- ja mikrotasandi. Naabruskondadesse on loodud iseseisvad lahendused,  arvestades ka strateegilise tasandi ruumiliste lahenditega – lahendamaks kohalikke probleeme, vaadatakse neid koos kaugemate eesmärkidega, suuremat visiooni omakorda toetatakse täpsema lahendiga. Elukvartali arhitektuursete lahenduste puhul on arvestatud kohaliku keskkonna ja ruumiga. „Tallinna idees” vaadeldakse linna tulevikku ja käsitletakse tänase linna  probleeme. Raamat on vajalik täiendus linna ruumilise planeerimise alasele debatile, kuidas arendada ja hallata määratu potentsiaaliga linna. Raamatus on esitatud raamistik ja kriteeriumid, mille abil määratleda planeerimise sisendid, et planeeringust kujuneks suunanäitaja. „Tallinna idees” kirjeldatakse linna loomist ja tulevikku. Arhitektidel on aga selles avalikkusele suunatud protsessis,  mille eesmärk on jõuda visioonide teostamiseni, kandev ja otsustav roll.

Inglise keelest tõlkinud Martin Melioranski

Allikas: Sirp