Liit

EALi ajalugu

Eesti Arhitektide Liit, lühidalt EAL, on arhitektide, maastikuarhitektide ja arhitektuuriteadlaste organisatsioon. EAL on 08.10.1921 asutatud Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ) õigusjärglane. EAÜ tegutses 1921-40. Asutajad olid: Karl Burman sen, Ernst Ederberg, Eugen Habermann, Erich Jacoby, Herbert Johanson, Edgar Johan Kuusik, Ernst Kühnert, Christian Lehbert, Aleksander Oklon, Aleksander Poleštšuk, Viktor Reinhardt, Anton Soans, Nikolai Thamm jun, Karl Treumann (al 1940 Tarvas), Franz de Vries. Ühingu eesmärk oli koondada Eesti arhitekte Eestimaa ehituskunsti edendamiseks.

Vanem ajalugu

Korraldati projektide võistlusi ja näitusi, avaldati "Ehituskäsiraamat" (1932) ja "Eesti Arkitektide Almanak" (1934). EAÜ kuulus Rahvusvahelisse Arhitektide Koondisesse ning osales selle kongressidel ja näitustel. Aastast 1935 võisid EAÜ liikmed kuuluda Insenerikoja arhitektuurisektsiooni. Eesti NSV Arhitektide Liit (ENAL) asutati 1945 Tallinnas, osakonnad olid Tartus (aastast 1958), Pärnus (1979), Viljandis (1980). Kuulus NSVL Arhitektide Liitu. Liidul oli linnaehituse, elamu- ja ühiskondlike hoonete ehituse, tööstusarhitektuuri-, maaarhitektuuri, arhitektuurimälestiste ja arhitektuuriajaloo, sisekujunduse, arhitektuuri üldprobleemide, teooria, kriitika ja propaganda ning noortesektsioon. Kõrgeim organ oli kongress, mis valis juhatuse.

1955-79 oli ENAL-i esimees Mart Port. 1980 – 1983 oli esimeheks Voldemar Herkel, 1984 – 1989 Jüri Jaama. 27. juuni 1989 taasasutati sõltumatu Eesti Arhitektide Liit, kes loeb end asutatuks 08.10.1921 ning seega Eesti Arhitektide Ühingu tegevuse ja traditsioonide jätkajaks. Iseseisva EAL-i esimeseks esimeheks valiti 30. novembril 1989 Ike Volkov.

Taasiseseisvumine

1990ndate alguses tekkisid EAL-i baasil uued ärilised algatused, mis tänini on täies elujõus – ajakiri MAJA, kataloog Projekt ja Ehitus. Ilmumist jätkab ajakiri Ehituskunst. Samuti tihenesid välissuhted. Aktiivselt aitas EAL-i arengule kaasa Eesti Arhitektide Selts Rootsis (tegutses aastail 1990-2002). Head suhted tekkisid Rootsi ja Soome Arhitektide Liitudega. 1993 võeti EAL UIA (Rahvusvaheline Arhitektide Liit) liikmeks BAUA (Baltimaade Arhitektide Liitude Assotsiatsioon) koosseisus. Elavnes ka arhitektuurivõistluste korraldamine. Finantsiliselt oli 1990ndate algus EAL-ile raske - Eesti taasiseseisvumisega kaotas EAL riigi toetuse. Alates 1995. aastast on EAL tegevust stabiilselt toetanud Eesti Kultuurkapital.

EAL praegu

1990ndate lõpust alates on EAL-i astunud hulk noori arhitekte. 1992 – 1993 oli EAL esimees Margus Koot, 1994 – 1997 Hain Toss, 1998 – 2001 Kalle Vellevoog. 2002 – 2003 oli EAL esimees Tõnu Laigu, 2004 – 2005 Margit Mutso, 2006 –2007 Ülar Mark, 2008 – 2009 Ike Volkov, 2010 – 2013 Peeter Pere, 2014 - 2016 Indrek Allmann, 2016 - 2020  Katrin Koov, 2020 - praegu Andro Mänd.

EAL on aktiivselt osalenud mitmete seaduste väljatöötamisel. EAL-i algatusel töötati 2002. a. välja Eesti riigi arhitektuuripoliitika dokument. Aktiivselt võideldakse arhitektide autoriõiguste kaitse eest, liidus on moodustatud vastav töögrupp. 2000. aastast saavutas EAL ACE-i (Euroopa Arhitektide Nõukogu) vaatlejaliikme staatuse, alates 2004 täisliikme staatuse. Pikalt esindas EALi ACE-is Andres Levald, peale teda Indrek Näkk, kes oli valitud ka ACE juhatusse . Erinevates töögruppides on osalenud ka Tõnu Laigu, Jüri Soolep ja Ingrid Mald.

EAL-i põhitegevuseks on arhitektuurialased ekspertiisid, seda nii arhitektuurivõistluste korraldamisena kui kitsamalt konkreetsete objektide ekspertiishinnangutena. Selle vahele mahub ka arhitekti kutsekvalifikatsioonide väljastamine, igaaastane arhitektuuripreemiate kandidaatide esitamine jne. Vt lähemalt kutsekoja, arhitektuurivõistluste ja ekspertiiside lehtedelt.

EAL on korraldanud mitmeid seminare ja õppepäevi, nt Tallinna Vabaduse väljaku detailplaneeringut, Pärnu üldplaneeringut ja Eesti Kunstimuuseumi eskiisprojekti tutvustav teabepäev 1999. aastal, Tartu, Kuressaare ja Viljandi üldplaane ja arengukavasid tutvustav teabepäev 2000. a., Tallinna sadamaala teemaline seminar 2002. a., Tallinna Pirita üldplaneeringut ja Pirita tee arengut tutvustav teabepäev 2003. a.

Viimaste aastate suurimad üritused on:

6.-7. oktoober, 2006. a. Louis Kahni Päevad Kuressaares
18.-19. mai, 2007. a. Konverents-workshop „Lasnamäe jätkub…“ Tallinnas
9. november, 2007. a. Eesti riigi ruumilise planeerimise teemaline konverents „Riik ja arhitektuur“
2008. a. Arhitektuuriaasta läbiviimine koostöös EKA ja Arhitektuurimuuseumiga
27. aprill, 2009. a. Rahvusvaheline arhitektuurikonverents „Riik kui kodu“ KUMUs

EAL on korraldanud mitmeid ülevaatenäitusi – 

• 1999. a. Kultuurkapitali aastapreemiaid kajastav näitus “1995 1996 1997 1998 1999” (kuraatorid: Rene Valner, Hanno Grossschmidt)
• 2001. a. EAL 80. aastapäeva näitus “Eramu”
• 2007. a. „Väike 2002-2006“
• 2008. a. juuni „Eramu 2006-2007“
• 2008. a. juuli BAUA ühisekspositsioon UIA Torino Kongressil (kuraator Hindrek Kesler)
• 2008. a. Buum/Ruum uus eesti arhitektuur Rotermanni soolalaos (kuraator Pille Epner)

Traditsiooniks on EAL igaaastased õppereisid Euroopasse ja kaugemalegi. 

EAL annab välja järgmisi preemiaid:

• Noore Arhitekti Preemia (alates 2008, rahastaja Heldur Meerits, Go Travel))
• Eramu preemia (rahastaja Kultuurkapital)
• Väikeobjekti preemia (rahastaja Kultuurkapital)

Aastast 2003 on EAL egiidi all antud välja Kultuukapitali arhitektuuripreemiate nominente kajastavaid dokumentaalfilme MAJA. Need on ilmunud ka DVD komplektidena – 2002-2005 ja 2006-2007.

EAL raames tegutseb aktiivselt ka seenioride sektsioon, kelle algatusel on toimunud mitmed seminarid ja reisid, samuti on mitmed nende algatatud üritused muutunud EAL traditsioonilisteks üritusteks (näit. igasügisene maakonnapäev, sünnipäevamatinee). Loodud on EAL noortekogu.