Uudised / Artiklid

Originaalse eramaja ümberehituseks on vaja arhitekti luba

08.02.2007

Eesti Päevaleht 08. veebruar 2007
Autor: Ille Grün-Ots 

Kuigi majaprojektid maksavad soolast hinda, pole selle tellijal muid õigusi, kui maja selle järgi püsti panna. Originaalprojekti muutmine nõuab arhitekti luba.

Tellisite oma ilusa ja originaalse maja ehituseks tuntud arhitek-tilt projekti. Oli küll hirmkallis teine, aga kraapisite veeringud kokku ja maksite sendi pealt kinni.Tuli aga ühel päeval mõte, et teeks õige üht-teist ringi: ruumi vähevõitu ja rõdu võiks ju ka olla. Aga ei tee te midagi! Seaduse kohaselt peaksite ümberehituseks arhitektilt luba küsima, ütleb Toomas Seppel kultuuriministeeriumi meedia ja autoriõiguse osakonnast.

•• Kas majaprojekt on autoriõigusega kaitstav?
Jah, kui on tegu originaalse arhitektuuriloominguga. Vahet pole, kas see on arhitekti või mõne teise eriala inimese loodud. Oluline on originaalsus, teisisõnu: loodud on midagi ainuomast. Arhitektide autoriõigused on sarnased kirjandus- ja muusikateoste autorite õigustega.

Mitte iga projekt, mille arhitekt on loonud, pole originaalne. Nelinurkse põhiplaaniga kahekorruseline viilkatusega maja, mille igasse tuppa on mahutatud üks väike aken ja mille välisfassaadi katab värviline laudis, ei sisalda just kuigi palju originaalsust. Kui arhitekt lisab mingi originaalse arhitektuurilahenduse, siis läheb see autoriõiguse kaitse alla. Üldist reeglit ei ole, see on alati üksikjuhtumi küsimus.

Projekti kasutamise õigused sõltuvad lepingust, mis arhitektiga on sõlmitud. Kui arhitektilt on tellitud projekt, kuid muid kokkuleppeid pole, siis loetakse, et teil on luba ühe ehitise püstitamiseks. Lepinguga võib ka kõik projekti õigused tellija omale saada ehk teeb siis projektiga, mida soovib.

Kui projekt ei ole kaitstav autoriõigusega, siis võib seda igal viisil kasutada, sh naabrile müüa. Iseasi, kas naaber ostab.

•• Mis kaitseb autorit selle eest, et klient projekti poole hinnaga edasi ei müüks? Kas keegi on sellega vahele jäänud?
Lepingus tuleb selgelt väljendada, et autor annab tellijale õiguse ühekordselt kasutada projekti ilma igasuguse edasilitsentsimise õiguseta. Mõned juhtumid on ka politseisse antud.

•• Kas tellija võib arhitekti projekteeritud maja muuta, ümber ehitada, lammutada?
Autoriõigus annab autorile õiguse teose puutumatusele. Arhitektuuriteoste puhul on siis tegemist ümberehitamise, lammutamise ja juurdeehitamisega. Autoriõiguse seaduse järgi peab arhitektilt luba küsima. Iseasi, millised on õiguslikud tagajärjed, kui seda ei tehta. Seni on kohtus mõistetud kahjutasu arhitektidele juhul, kui ehitamisel on projekti eiratud.
Samas on omand püha ja selle omanikul on õigus teha, mida ta soovib. Raske prognoosida, kuidas kohtud sellist vaidlust hindaksid.
Tellijad püüavad kõikvõimalikke riske välistada konkursitingimuste või tellimuslepingutega. Näiteks on lepingus kirjas tulevase ehitise ümberehitamise tingimused.

•• Kuidas vormistada projekti tellimus, et vältida segadust?
Seaduse järgi peab õiguste loovutamisel ja ainulitsentsi puhul olema kirjalik leping. Lihtlitsentsilepingu võib sõlmida ka e-kirja teel, mis tähendab ühtlasi seda, et autor võib ise teost kasutada ja teistele isikutele lubada teose kasutamist.
Arhitektuurivaldkonnas on kõige olulisemad õigused: reprodutseerimisõigus (õigus otsustada, kes tohib teha projektist koopiaid; avaldamine kataloogides), õigus teostada projekt (ehitada maja), õigus muuta teost (lammutamine ja ümber-ehitamine) ning õigus teose lisadele (juurdeehitus).
Arhitekti loomingut tohib kasutada, kui selleks on arhitekti nõusolek. See võib väljenduda nii varaliste õiguste loovutamises kui ka litsentsi vormis.

•• Autoriõiguse seadus annab autorile õiguse oma tööga teha, mida soovib. Aga kui ma tahan maja, millesarnast teist ei ole?
Siis peab sõlmima arhitektiga kirjaliku lepingu, milles varalised õigused lähevad üle tellijale. Siis arhitekt ei saa ise edaspidi oma varalisi õigusi teostada, sest need kuuluvad tellijale.

•• Kes on siis autor, kui arhitekti juurde minnakse oma ideedega?
Kuna arhitektuurilooming ei ole võrreldav masinakirjaga, siis vaevalt et õnnestub luua projekt, milles arhitekti roll on ainult tehnilise joonestaja tasemel. Teose autoriõigused kuuluvad isikule, kes on teose loonud. Ideed ei ole kaitstavad, ainult teose vorm on.

http://epl.ee/bosa/373278