Uudised / Artiklid

Valmivast muinsuskaitseseadusest

19.09.2014 / Jaan Tamm

Riigikogus vastu võetud strateegia „Säästev Eesti 21” (14. IX 2005) määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning näeb majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna arengut kooskõlas üleilmsete („Agenda 21”) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärk on ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusnõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega, öeldes, et Eesti on jätkusuutlik, kui ühiskond liigub kooskõlastatult ja mõõdetavalt nelja eesmärgi poole: Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.

Kuna ka muinsuskaitse on vahetult seotud esimese eesmärgiga, siis olen artiklis „Kas pärandiaasta jätkub” (Sirp 8. VIII 2014, lk 6) kirjutanud sellest, kuidas kultuuriministeerium on pärast „Kultuuripoliitika põhialuste 2020” vastuvõtmist asunud rakendama ja täitma selle dokumendi 33. punkti viimast ehk 6. alapunkti, mis kõlab järgmiselt: „Muinsuskaitse eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on vajalik suurendada sidusust erinevate valdkondade (sh muuseumide, keskkonnakaitse, ruumilise planeerimise) ja asjaomaste ministeeriumide ning asutuste vahel. Samuti on vaja ametkondade tegevuse kavandamisel tõsta valdkonna uurimis- ja nõustamisvõimekust, mis võimaldab edendada teaduspõhist muinsuskaitset ning muuta avalikud teenused valdkonnas professionaalsemaks ja kasutajasõbralikumaks.”

Artikli ilmumise ajaks oli kultuuriministeerium nimetatud punkti täitmise esimese sammuna juba esitanud valitsusele (14. IV 2014) muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) eelnõu väljatöötamise kavatsuse, milles olid kirja pandud ka uue seaduse vajalikkust põhjustanud probleemid, sihtrühm, kellele see on mõeldud, ning eelnõu eesmärk ja taotletava olukorra kirjeldus.

 Loe edasi siit.

Allikas: Sirp