• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised / Artiklid

Arhitektuuripärlid Linnupesa ja Veekuubik võitlevad ellujäämise eest

21.01.2009


Veekuubik ehitakse ümber moodsaks veekeskuseks, Linnupesa staadion aga võõrustab päevas tuhandeid turiste.
 

 

Pekingi olümpiamängude peastaadion ja ujula jätsid külastajatele enneolematult võimsa mulje. Ent viis kuud pärast mängude lõppu on korraldajad arhitektuuri suursaavutustega hädas.


Veekuubikus algavad lähipäevil suured ümberehitustööd, mis kestavad sisuliselt aasta lõpuni.


Tööde raames jagatakse veekeskus erinevateks sektoriteks, oma paiga saab elitaarne ujumisklubi, alles jääb bassein rahvusvaheliste võistluste pidamiseks, veekeskusest peaks kujunema Hiina uhkemaid lõbustusasutusi ning välja ehitatakse ka kontoriruumid.


Olümpia ajal oli Veekuubikus 17 000 istekohta. „Rahvusvaheliste võistluste korraldamise eeskirjades on nõudeks 1600 istekohta,” andis veekuubiku arendusjuht Wang Chun Beijing Timesile vihje, palju istepaiku alles jääb. Water Cube’i rajatakse kümneid lõbustusatraktsioone, liivarand ning kohale tuuakse isegi tehislaineid tegev masin.


Oluliselt keerulisem on leida tegevust peastaadionile, mis sai kuulsaks hellitusnimega Linnupesa. Pärast seda, kui staadion oktoobris turistidele avati, käib seal päevas umbes 10 000 külalist, peamiselt kohalikud, kes maksavad sissepääsu eest 80 krooni.


Pääsme ettenäitamisel saavad nad teha tiiru staadioniovaalil ning siis suunduda suveniiripoodi, kust saab osta meeneid alates avatseremoonia fotodest kuni kolmekordse olümpiavõitja Usain Bolti kujukeseni. Suveniirid on ülikallid, staadioni väravatest väljas saab meeneid osta kümme korda odavamalt.


Hiinlaste lootus, et paljud suuremad Pekingi üritused peetakse tulevikus Linnupesas, on kustumas. Seni on 2009. aastaks broneeritud vaid 8. august, olüm­pia avatseremoonia aastapäev, kui staadionil etendatakse Puccini ooperit „Turandot”.


 

Olukord paneb muretsema ettevõtte CITIC, kes kannab staadioni käekäigu eest hoolt. Ühelt poolt on tegu sümboliga, mis peab külastajate jaoks hea välja nägema, teisalt tuleb hiigelehitist iga päev üleval pidada. Kohalikud hiinlased arvavad, et valitsus ei lase Linnupesaga midagi halba juhtuda.


Kasutuses tennisekeskus


„Ainuke viis, kuidas majanduslikult ära elada, on võimalikult palju võistlusi ning üritusi korraldada,” rääkis AP-le Oregoni ülikooli spordimarketingi osakonna professor Dennis Howard.


„Eelkõige köidavad rahvusvahelised sündmused, mida külastaksid ka välismaalased. Pigem on küsimus, kas sellekohaseid plaane on üldse tehtud,” lisas Howard. Tõsi ta on, ühe Puccini ooperiga Linnupesa ära ei ela.


Itaalia ajalehed väidavad, et suvine jalgpalli Super Cup, kus omavahel kohtuvad Itaalia karikavõitja ja meister, peetakse sel suvel Linnupesas. Staadioni haldav CITIC pole aga väidet kinnitanud. Läbirääkimised pidavat käima viie ürituse osas, kuid midagi kindlat ei lubata.


CITIC-i arvutuste kohaselt ka­taks aastased jooksvad kulud 360 miljoni kroonine sissetulek. Üks variant probleemi lahendamiseks oleks müüa staadionile sponsori nimi, mitmed suurettevõtted on selle vastu ka huvi üles näidanud. Ent kuna hiinlased võrdlevad Linnupesa emotsionaalset tähendust Eiffeli torni ja New Yorgi vabadussambaga, peetakse ot­sust liialt riskantseks ja hiinlaste tundeid riivavaks. Pekingi olümpiamängude võist­lused peeti 31 võistluspaigas, millest 12 ehitati spetsiaalselt mängudeks, kaheksa rajati ajutistelt ja 11 renoveeriti. Ajutised paigad on praeguseks lammutatud, kõige enam on kasutust leidnud tennisekeskus, kus tänavu peetakse ka tipp­turniir China Open.

 

Olümpia ei kasvatanud turistide arvu

 

•• Möödunud aastal vähenes Hiinas turistide arv 2%, maailma suurima rahvaarvuga riiki külastas 130 miljonit inimest, kirjutab BBC. Hiina ametnikud selgitavad olukorda maailma tabanud majanduskriisiga, aga ka nii, et olüm­piamängude karm turvasüsteem hirmutas paljud eemale. Mängude ajal külastas Pekingit 390 000 väliskülalist, mida on viiendiku võrra vähem prognoositud poolest miljonist. Uuel aastal loodetakse enam siseturismile.

 

Autor: Kristi Vahemaa

 

Eesti Päevaleht 10.01.2009

 

 


Vaata ka

  • Andres Lõo: rääkiv kunstnik
    02.02.2009
  • Leonhard Lapin: tarbimishulluse lõpp
    29.01.2009
  • OP auhinnad
    29.01.2009
  • Arhitektuuripärlid Linnupesa ja Veekuubik võitlevad ellujäämise eest
    21.01.2009
  • Üllataja linnamaastikul - arhitekt Raivo Kotov
    03.12.2008
  • Meeli Kõiva: tuuletallajate maa?
    12.11.2008
  • Arhitektuuribiennaalil arhitektuurile mõeldes
    06.10.2008
  • Miljööalad – mis ja milleks?
    02.10.2008

Aastate kaupa

  • 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004