Uudised

Eelkõige vihjetega Pärnu seotusele merega võitis veel mõni aasta tagasi linnavalitsuses arhitektina töötanud Toomas Unt Rüütli tänava kujunduskonkursi, pannes keset tänavat jooksma linnamuuli.

Linnavalitsuse ametnikest, arhitektidest ja kunstispetsialistidest zhürii valis Undi töö “Linnamuul” ühehäälselt kujunduskonkursi võitjaks. Enne reedet, kui võitja välja kuulutati, oli neile teadmata, et võitjaks osutus kodulinnast pärit arhitekt tallinlaste ja Harjumaalt pärit noorte kunstnike ees.

Tänavakivid lainetavad
Monika Löve, Renee Puusepp Tallinnast ning nende kõrval Karli Luik Tallinnast ja Ralf Lõoke Harjumaalt pidid kahe meeskonnaga jagama kolmandat kohta. Kõik neli olid endised kooliõed-vennad Eesti kunstiakadeemiast. Võidu minek praegu Inglismaal resideerivale pärnakale Undile oli zhüriile üllatus.

Rüütli tänav ise hakkab välja nägema selline, et keset linna ehitatakse muul. “Võistlustöö on inspireeritud Pärnu kõige olulisematest identiteedimärkidest: meri, muul ja nende erinevad tasandid,” kirjutas Unt oma töö seletuskirjas.

Peale selle, et kesktänav tehakse tasaseks, kaotades ära kõnniteeääred, tekitatakse nüüd Rüütli tänavale umbes kahe meetri laiune munakividest laotud riba, mis läheb ühest tänava otsast teiseni välja, ühendades mõlemas otsas asuvad pargid. See linnamuuliriba ei hakka väga tänaval jalutamist takistama, sest ülejäänud teepind on siiski kaetud tavaliste, siledate tänavakividega.

Linnamuulile tulevad hoopiski pingid, teisaldatavad anumad haljastuse jaoks ning tänavavalgustuspostid - natuke isegi päris muulide lõpus asuvate märgutulede sarnaselt. Seetõttu jalutama nendel munakividel ei hakata, pinkidest tühjaks jääb muul vaid teiste tänavate ristumiskohas, kust peaks ka sõidukitel olema võimalus sellest üle sõita.
Siinkohal tuleb linnamuulile juurde lisaväärtus. Nimelt toimib munakiviriba, mis on üldisest tasapinnast veidi kõrgemal, lamava politseinikuna, et ristuvatel tänavatel sõitvad autod peatänavale jõudes kiirust maha võtaksid ja jalakäijaid ei ohustaks.

Linnamuul ei ole ainus, mis Rüütli tänavat ilmestama hakkab. Mereteemalisi vihjeid on veelgi, enim nähtaval on veidi lainjalt kulgev siledate tänavakivide kujundus. See ei tähenda, et tänavale tuleksid kühmud, mis kõndimist takistaksid, hoopiski tänava üldmuljet hakkab kujundama lainjas vertikaalne muster.

Võitjal oli keskne idee
Tänavasillutisse pani arhitekt veel sinakad saviplaadid, kuhu on vajutatud rannakarpide ja tigude kujutisi. Need kujutised peaksid suunama linnakülastajaid teiste tähtsate kohtade juurde mujal linnas.

“Tahaks leida keskset ideed, mitte just konkreetseid kujunduselemente,” ütles linnakunstnik Janno Poopuu veel enne kujunduskonkursile laekunud võistlustööde avamist ja nende hindamist. Pärast auhindamist oli ta rahul, nagu ka zhürii ülejäänud liikmed, sest idee oli leitud.

Üldise kontseptsiooni puudumist heideti ette kahele kolmanda koha pälvinud tööle, millest üks oli abilinnapea Riina Müürsepa sõnutsi väga raskesti teostatav. Võidutöö oma linnamuuliga tundus kõige rohkem pärnulik.

Mis Rüütli tänavale ehitamata-kujundamata jääb? Sisearhitekt Monika Löve ja arhitekt Renee Puusepa töö oli ambitsioonikas, kujutades endast hiiglaslikke kangaid, mis tänavate ristumiskohas oleksid tänavat katnud. Trossidega majade fassaadide külge monteeritud katted mõeldi teha nii, et vajadusel saab neid avada ja sulgeda.
Seda loeti selle võistlustöö suurimaks puuduseks, olgugi et visuaalselt atraktiivseks. žürii töös osalenud planeerimisosakonna arhitekt Karri Tiigisoon ütles, et praktilisest küljest on raske seda ette kujutada. “Kunagi ei tea, kuidas need kangad ja trossid tormituultes käituma hakkavad,” rääkis ta.

Teine kolmanda koha töö, arhitektide Karli Luige ja Ralf Lõokese pakutu oli hoopis vastupidise suunaga, võrreldes endiste koolikaaslaste omaga. Nende nägemuses oli tänav palju lihtsama kujundusega. Jalgrataste hoidmiseks mõeldud postid piirasid kõrvaltänavatelt juurdepääsu, keset tänavat seisid massiivsed puidust istepingid, mis andnuks tänavale vaheldust.

“Püüdsime arvestada väikelinna võimalustega selle plaani realiseerimisel,” selgitas Luige oma kujunduse lihtsust, sest see töö oli auhinnalistest kõige vähem vahendeid nõudev.

Tänava remont nii ülevalt kui alt
15 miljonit krooni nõuaks kogu tänava ehitamine, pakkusid linnakunstnik Poopuu ja Pärnu avalike suhete nõunik Romek Kosenkranius. Sellest läheks kõige rohkem raha just tänavaaluste torustike ümberehitamiseks. “Need torud on umbes sada aastat vanad,” ütles Kosenkranius.

Alles sel suvel uue, ühekordse asfaldikihi saanud Rüütli tänav jääb nüüd ootama Toomas Undi lõplikku projekti ümberehitusteks. Kui see valmis saab, võib hakata tegema täpsemaid oletusi linnamuuli ja kõige sellega seonduva maksumuse kohta. See tähendab, et esimene raha Rüütli tänava jaoks võib tulla juba järgmise aasta linnaeelarvest. “See oleneb linnavolinikest, millised prioriteedid nad eelarves seadnud on,” selgitas Kosenkranius.