• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Pärnu kesklinna ehitatakse uus muul

26.08.2003

Lauri Tankler, Pärnu Postimees


Eelkõige vihjetega Pärnu seotusele merega võitis veel mõni aasta tagasi linnavalitsuses arhitektina töötanud Toomas Unt Rüütli tänava kujunduskonkursi, pannes keset tänavat jooksma linnamuuli.


Linnavalitsuse ametnikest, arhitektidest ja kunstispetsialistidest zhürii valis Undi töö “Linnamuul” ühehäälselt kujunduskonkursi võitjaks. Enne reedet, kui võitja välja kuulutati, oli neile teadmata, et võitjaks osutus kodulinnast pärit arhitekt tallinlaste ja Harjumaalt pärit noorte kunstnike ees.


Tänavakivid lainetavad
Monika Löve, Renee Puusepp Tallinnast ning nende kõrval Karli Luik Tallinnast ja Ralf Lõoke Harjumaalt pidid kahe meeskonnaga jagama kolmandat kohta. Kõik neli olid endised kooliõed-vennad Eesti kunstiakadeemiast. Võidu minek praegu Inglismaal resideerivale pärnakale Undile oli zhüriile üllatus.


Rüütli tänav ise hakkab välja nägema selline, et keset linna ehitatakse muul. “Võistlustöö on inspireeritud Pärnu kõige olulisematest identiteedimärkidest: meri, muul ja nende erinevad tasandid,” kirjutas Unt oma töö seletuskirjas.


Peale selle, et kesktänav tehakse tasaseks, kaotades ära kõnniteeääred, tekitatakse nüüd Rüütli tänavale umbes kahe meetri laiune munakividest laotud riba, mis läheb ühest tänava otsast teiseni välja, ühendades mõlemas otsas asuvad pargid. See linnamuuliriba ei hakka väga tänaval jalutamist takistama, sest ülejäänud teepind on siiski kaetud tavaliste, siledate tänavakividega.


Linnamuulile tulevad hoopiski pingid, teisaldatavad anumad haljastuse jaoks ning tänavavalgustuspostid - natuke isegi päris muulide lõpus asuvate märgutulede sarnaselt. Seetõttu jalutama nendel munakividel ei hakata, pinkidest tühjaks jääb muul vaid teiste tänavate ristumiskohas, kust peaks ka sõidukitel olema võimalus sellest üle sõita.
Siinkohal tuleb linnamuulile juurde lisaväärtus. Nimelt toimib munakiviriba, mis on üldisest tasapinnast veidi kõrgemal, lamava politseinikuna, et ristuvatel tänavatel sõitvad autod peatänavale jõudes kiirust maha võtaksid ja jalakäijaid ei ohustaks.


Linnamuul ei ole ainus, mis Rüütli tänavat ilmestama hakkab. Mereteemalisi vihjeid on veelgi, enim nähtaval on veidi lainjalt kulgev siledate tänavakivide kujundus. See ei tähenda, et tänavale tuleksid kühmud, mis kõndimist takistaksid, hoopiski tänava üldmuljet hakkab kujundama lainjas vertikaalne muster.


Võitjal oli keskne idee
Tänavasillutisse pani arhitekt veel sinakad saviplaadid, kuhu on vajutatud rannakarpide ja tigude kujutisi. Need kujutised peaksid suunama linnakülastajaid teiste tähtsate kohtade juurde mujal linnas.


“Tahaks leida keskset ideed, mitte just konkreetseid kujunduselemente,” ütles linnakunstnik Janno Poopuu veel enne kujunduskonkursile laekunud võistlustööde avamist ja nende hindamist. Pärast auhindamist oli ta rahul, nagu ka zhürii ülejäänud liikmed, sest idee oli leitud.


Üldise kontseptsiooni puudumist heideti ette kahele kolmanda koha pälvinud tööle, millest üks oli abilinnapea Riina Müürsepa sõnutsi väga raskesti teostatav. Võidutöö oma linnamuuliga tundus kõige rohkem pärnulik.


Mis Rüütli tänavale ehitamata-kujundamata jääb? Sisearhitekt Monika Löve ja arhitekt Renee Puusepa töö oli ambitsioonikas, kujutades endast hiiglaslikke kangaid, mis tänavate ristumiskohas oleksid tänavat katnud. Trossidega majade fassaadide külge monteeritud katted mõeldi teha nii, et vajadusel saab neid avada ja sulgeda.
Seda loeti selle võistlustöö suurimaks puuduseks, olgugi et visuaalselt atraktiivseks. žürii töös osalenud planeerimisosakonna arhitekt Karri Tiigisoon ütles, et praktilisest küljest on raske seda ette kujutada. “Kunagi ei tea, kuidas need kangad ja trossid tormituultes käituma hakkavad,” rääkis ta.


Teine kolmanda koha töö, arhitektide Karli Luige ja Ralf Lõokese pakutu oli hoopis vastupidise suunaga, võrreldes endiste koolikaaslaste omaga. Nende nägemuses oli tänav palju lihtsama kujundusega. Jalgrataste hoidmiseks mõeldud postid piirasid kõrvaltänavatelt juurdepääsu, keset tänavat seisid massiivsed puidust istepingid, mis andnuks tänavale vaheldust.


“Püüdsime arvestada väikelinna võimalustega selle plaani realiseerimisel,” selgitas Luige oma kujunduse lihtsust, sest see töö oli auhinnalistest kõige vähem vahendeid nõudev.


Tänava remont nii ülevalt kui alt
15 miljonit krooni nõuaks kogu tänava ehitamine, pakkusid linnakunstnik Poopuu ja Pärnu avalike suhete nõunik Romek Kosenkranius. Sellest läheks kõige rohkem raha just tänavaaluste torustike ümberehitamiseks. “Need torud on umbes sada aastat vanad,” ütles Kosenkranius.


Alles sel suvel uue, ühekordse asfaldikihi saanud Rüütli tänav jääb nüüd ootama Toomas Undi lõplikku projekti ümberehitusteks. Kui see valmis saab, võib hakata tegema täpsemaid oletusi linnamuuli ja kõige sellega seonduva maksumuse kohta. See tähendab, et esimene raha Rüütli tänava jaoks võib tulla juba järgmise aasta linnaeelarvest. “See oleneb linnavolinikest, millised prioriteedid nad eelarves seadnud on,” selgitas Kosenkranius.

 

 


 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Võru otsib spordihalli projekteerijat
    29.08.2003
  • Linn pitsitab lagunevate varemete omanikke
    29.08.2003
  • Tallinn määras linnahalli müügiks lisatingimused
    29.08.2003
  • Pärnu kesklinna ehitatakse uus muul
    26.08.2003
  • Restauraatorprojekt jäi litsentsita
    26.08.2003
  • Glehni lossis avatakse saun ja kaminaruum
    26.08.2003
  • Harku vald kavandab uut lasteaeda
    26.08.2003
  • Linn pani müüki 5,5 miljoni eest kinnisvara
    26.08.2003

Aastate kaupa

  • 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003