Uudised

Uus autosild ja tulevane sillakoridor hakkavad ühendama Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Lai tänavaga. Lai tänavale jõuab sillakoridor praeguse politseimaja juures, tulevasel Pargi tänava pikendusel. Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmine Raba-Lai tänava sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele ning külgneva ala maastikuarhitektuursele ja linnaruumilisele lahendusele.

„Arhitektuurivõistlus Pärnu uue silla leidmiseks oli kõrgetasemeline, ideekavandid koostatud professionaalselt. Komisjonil oli päris raske esimese kolme vahel valikut teha. Tänan kõiki osalejaid, kes olid palju vaeva näinud, ja komisjoni liikmeid,“ ütles konkursikomisjoni esimees, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius.

Kosenkraniuse sõnul viitab võidutöö ajaloolisele Pärnu sillale, olles samas tänapäevane, elegantse joone ja selge identiteediga. „Silla külgvaade on õhuline ega katkesta vaateid piki jõge. Märkimist väärib sümpaatne valguslahendus,“ rääkis ta.

Võidutöö näeb ette kahe kaarega rippsilla ehitamise, mille sildeavadeks on ligi 130 meetrit ja kaarte kõrguseks kuni 16 meetrit. Silda kannavad mõlemalt poolt umbes viiekraadise nurga all olevad teraskaared, millele on riputatud sõidu- ja kergliiklusteed, ainult üks silla tugipunkt on plaanitud jõkke. Kaarte vaheline kolmerealine sõidutee on kavandatud teras-raudbetooni komposiitplaadina, kõnni- ja rattateed terasest konsoolidena.

„Suurem osa silla elementidest valmistatakse tehases ja tarnitakse ehitusplatsile, kus sild monteeritakse ja keevitatakse ajutistel tugedel. Silla vundamendid ja kaldakonstruktsioonid on ehituses samaaegselt, säästes ehitusaega ja mõju Pärnu jõele,“ kirjutatakse võidutöös. Silla kumerjad vormid puudutavad maa- ja veepinda kolmes kohas, luues topeltkaarte kujundi. Maismaale toetuvad sillakaared jätkuvad abstraktsel moel jõekallastel, kus „lainetus“ kandub edasi maastikuelementidesse, milleks on näiteks kaldteed, trepid, eralduspiirded, pingid jne.

„Õhtuhämaruses mõjub sild kui hele lainetus. Selle joonistavad välja kaks eri kõrgusel olevat valgustite joont. Ülemine valgusrida järgib silla kaarte alumist äärt, valgustades nii ülesse kui alla. Alumine valgusrida jääb silla piirde käsipuu alla, valgustades kergliiklejate teed ja andes öisele dünaamilisele siluetile läbiva toetava joone,“ kirjeldavad Vunder, Vahi, Heine ja Soosalu. Jalakäijad ja ratturid pääsevad sillale treppidest ja piki silda kulgevatelt kaldteedelt. Silla keskel ja mõlemas otsas muutub kergliiklustee laiemaks ja loob võimaluse peatumiseks.

Sild on oluliseks ühenduseks Rääma ja Ülejõe elurajoonide ja linnakeskuse vahel. Kui autoliiklus suundub kiirelt Raba tänavale ja edasi erinevatesse kvartalitesse, siis sillalt maabuvad jalakäijate ja kergliiklusteed sulanduvad paremkalda radadevõrgustikku. „See jalakäigu- ja rattateede võrk on justkui inimvoolude jõedelta, kus kesklinnast tulijad suunatakse rahulikult kas erinevatele Rääma linnaosa väiketänavatele või siis paralleelselt jõega kulgevale tervisespordirajale,“ kirjutatakse võidutöös.

Linnavalitsus premeerib võidutööd 12 000, teise koha tööd 8000 ja kolmanda koha tööd 6000 euroga. Kahe ergutusauhinna suuruseks on 3000 eurot.

Teiseks tulid Andres Lember ja Andreas Papp osaühingust Male Maja, kelle võistlustöö kandis nime „Kawa“.

Kolmas koht kuulus võistlustööle „Viiv“, mille esitasid Karli Luik, Johan Tali, Harri Kaplan, Heidi Urb ja Ivo Roolaht osaühingust Molumba.

Kaks ergutusauhinda said Madis Eek, Ander Roosipuu ja Juhan Teppart arhitektuuribüroost Eek&Mutso OÜ (võistlustöö „Sillaallee“)

ning Rasa Gravite, Zane Kalnina, Viesturs Dille, Valdis Linde, Janis Lielmanis, Karlis Lauders, Rita Laudere, Girts Škupelis ja Tõnu Laanemäe äriühingutest SIA Lauder Architects ja Symptom Arhitekt OÜ (võistlustöö „Silmus“).

Töid hindas žürii eesotsas linnapea Romek Kosenkraniusega. Lisaks linnapeale kuulusid žüriisse abilinnapea Rainer Aavik, linnaarhitekt Henri Eessalu, arhitektid Outi Palosaari, Tiit Sild ja Urmas Muru ning sillaehituse professor Juhan Iidnurm. Arhitektuurivõistlus korraldati koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.

» Võistlustööd, protokoll on allalaetav lehe lõpus.

Pärnu uue silla projekteerimistööd peaksid algama sel aastal, ehitamist loodetakse alustada järgmisel aastal.


Teet Roosaar
Pärnu linnavalitsuse meedianõunik
444 8272, 510 3444
teet.roosaar[at]parnu.ee