Uudised / EALi uudised

HEA AVALIK RUUM: Paide keskväljaku arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo b210 tööga "Paas"

06.03.2020

Paide Linnavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liidu korraldatud arhitektuurivõistlusele esitati rekordarv ideekavandeid ning arvamuspealinna keskväljaku tulevane ilme on selgunud – võitjaks kuulutati arhitektuuribüroo b210 võistlustöö „Paas“.

EV100 ja Eesti Arhitektide Liidu algatuse „Hea avalik ruum“ jätkuprogrammi raames korraldatud Paide keskväljaku arhitektuurivõistlusega otsiti ideid Paide keskväljaku nüüdisajastamiseks. „Paide on seadnud sihiks luua vanalinnas meeldiv ja atraktiivne elukeskkond, kuhu inimesed soovivad tulla ja seal aega veeta. Seepärast oleme planeerinud lähiaastatel sinna rajada Paide riigigümnaasiumi, 19. sajandi muuseumi tegevuskeskuse ja uue kogukonnamaja. Selles pusles on määrava tähtsusega ka keskväljaku rekonstrueerimine, mille kvaliteetne ja nüüdisaegne avalik ruum seob uueneva linnaruumi füüsiliselt ja visuaalselt kokku,“ selgitas Paide linnapea ning žürii esimees Priit Värk.

Võistlusele saabus rekordiliselt palju ehk 23 võistlustööd: kõik kvalifitseerusid ning pääsesid hindamisele. Reedel, 6. märtsil kuulutas žürii välja auhinnatud ideekavandid, millest parimaks tunnistati võistlustöö „Paas“ arhitektuuribüroolt b210 (autorid: Aet Ader, Arvi Anderson, Mari Hunt, Nele Šverns, Kristian Taaksalu ja Karin Tõugu).

 

„Keskväljaku võidutöö arvestab Paidele iseloomuliku puitarhitektuuri ja muinsuskaitselise vanalinnaga, teeb keskväljakust kohtumispaiga, loob täiendavaid võimalusi kohviku ja teiste väikeäride pidajatele ning samas tõstab esile raekoda ja kirikut,“ kommenteeris Priit Värk.

Žürii leidis, et võidutöös loodud ruum mõjub iseseisva (kunsti)teosena, samas täidab kõik väljakule esitatud vajalikud ülesanded. See oli ka üks väheseid töid, mis nägi ette paekivi kasutamist ehk leiti Paidele iseloomulik motiiv ja element, mida väljakul jätkata.

Mängulise skulptuuripargina kasutatakse võidutöös paekivirahne ja geomeetrilisi elemente. Pikk platvorm-varjualune kiriku-raekoja teljel jagab väljaku kaheks, piiritledes väljaku jalakäijate osa ja puhastades vaated raekojale ning kirikule. Haljasalad moodustavad osa kunstilisest tervikust ning  töötavad hästi nii vihmapeenra kui piknikuplatsina. Puidust ühendustelg raekoja ja kiriku vahel on kujundatud meeldejääva objektina – Paide pikima pingina, millel on potentsiaali saada oluliseks kohtumispaigaks. Vallimäe nurgatagune ala on lahendatud rahulikumate mängude vaiksema alana.

Žürii tõstis esile eelkõige seda, et kogu lahendus toetab ja tõstab esile olemasolevat keskkonda. Paari lihtsa, ent kaalutletud liigutusega on antud kohale iseloom ning töö on esteetiliselt ja funktsionaalselt puhas.

„Hea avalik ruum” programmijuht ning žürii liige Kalle Vellevoog lisas, et Paide keskväljakut, mida kolmest küljest raamib ühekordne hoonestus, võib pidada üheks paremate proportsioonidega linnaplatsiks Eesti väikelinnades.

„Vanalinna ajaloolise tänavavõrgustikuga piirnev keskväljak raekojaga ühes ning kirikuga teises servas on Eestis täiesti ainulaadne. Linnasüdamikku koonduvad veel praegugi tähtsamad liiklusteed – Tallinna ja Pärnu tänavad, kusjuures keskaegne turuplats on tänaseni säilitanud oma igivana positsiooni linna keskväljakuna,“ selgitas Vellevoog. Võistlejatel tuli arvestada seetõttu ka mitmete Muinsuskaitseameti tingimuste ja tähelepanekutega.

„Eelkõige otsiti just esindusväljaku lahendust, mitte näiteks uue pargi kujundamist, ning seejuures ei tohtinud uued väljaku elemendid domineerida - pidid säilima olulised vaated raekojale ja kirikule ka väljastpoolt väljakut. Paide ajalooline turuplats on samuti väärtus omaette ning see peab jääma loetavaks ka pärast ümberehitust ehk väljakuruumi ei tohi liiga jõuliselt killustada. Ka nende tingimuste täitmisega saadi kavandis „Paas“ ilusti hakkama,“ selgitas Paide linnaarhitekt Elo Kiivet.

Võistlustöödega saab tutvuda Järvamaa keskraamatukogu ja Paide kunstikooli fuajees avatud näitusel kuni 28. märtsini. Võistlustöödega on võimalik tutvuda ka digitaalselt.

Paide keskväljaku arhitektuurivõistluse auhinnafond moodustas 25 000 eurot.

Esikohapreemia suuruses 9000 eurot pälvis võistluse võidutöö „Paas“ arhitektuuribüroolt b210 (autorid: Aet Ader, Arvi Anderson, Mari Hunt, Nele Šverns, Kristian Taaksalu ja Karin Tõugu). 

 

Teise koha ja 7000-eurose preemia sai võistlustöö „Paided“ arhitektuuribüroolt Nikita Atikin OÜ (autorid: Eva Kedelauk ja Kristel Niisuke) ning kolmanda koha ja 5000-eurose preemia sai võistlustöö „Sõnajalg“ arhitektuuribüroolt KUU OÜ, autor Juhan Rohtla. 

Ergutuspreemiad suuruses 2000 eurot anti võistlustöödele „Linnageen“ (Arhitektuuribüroo MA OÜ, autorid Egon Metusala ja Liis Uustal) ja „Via Wittenstein“ (Arhitekt Must OÜ, autorid: Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Lisett Laurimäe, Katrin Vilberg ja Kaire Kodu).

Võistlust rahastasid Paide Linnavalitsus, Kultuuriministeerium ja Rahandusministeerium.

Võistluse žüriisse kuulusid Paide linnapea ja žürii esimees Priit Värk, Paide linnaarhitekt Gerli Reiman, Paide linnavolikogu esimees Aivar Tubli, „Hea avalik ruum” programmijuht Kalle Vellevoog, Katrin Koov ja Ralf Lõoke Eesti Arhitektide Liidust ning Laura Männamaa Eesti Maastikuarhitektide Liidust.

Eesti Vabariik 100 ja Eesti Arhitektide Liidu koostöös sündinud arhitektuuriprogrammiga „Hea avalik ruum“ kaasajastatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva auks kokku 15 Eesti linna ja asula keskused. Seni on EV100 arhitektuuriprogrammi raames uue ilme saanud linnakeskused Tõrvas, Põlvas, Raplas, Valgas, Võrus, Kuressaares, Elvas ning Rakveres. “Hea avalik ruum” jätkuprogrammi raames viidi läbi veel neli arhitektuurivõistlust Tapa, Võsu, Paide ja Lihula linnakeskuste uuendamiseks.

Algatuse „Hea avalik ruum“ kohta saab lisainfot www.avalikruum.ee