07.11.2023
ÜLEVI ELJAND
01.10.1947―29.10.2023
Sügiskuu oktoober viis endaga igavikuteele armastatud ja hinnatud arhitekti ning kunstniku Ülevi Eljandi. Eesti 20. sajandi arhitektuuri käekäiku oluliselt mõjutanud Tallinna Kooli arhitektide seltskonda kuulunud Ülevi Eljand on end Eesti kultuurilukku kirjutanud nii oma arhitektuuri- kui ka kunstiloominguga.
Ülevi Eljand on lõpetanud 1971. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi. Kunstiinstituudi lõpetamise järel asus Ülevi Eljand 1972. aastal tööle projekteerimisinstituuti EKE Projekt, mis oli tõusnud Eesti edumeelseimaks projekteerimisbürooks ning mille loomingulisust soosiv keskkond omandas aja jooksul müütilise kuulsuse. Seal oli Ülevi Eljandil õnn töötada koos mitmete Eesti tuntud arhitektidega, paljud nendest tema kursusekaaslased. Sellest mõttekaaslaste seltskonnast kasvas välja hiljem Tallinna Kooli nime saanud ning Eesti ehituskunsti tugevasti uuendanud kunstnike-arhitektide ringkond. Oma tolleagsest loomingust rääkides pidas Ülevi Eljand kõige enam nn Tallinna Kooli mentaliteediga seotuks oma sel ajaperioodil loodud graafikat, aga ka Värska sanatooriumi hoonet ja Eesti saatkonna laiendust Moskvas, mõlemad loodud koostöös V. Künnapuga. EKE Projekti aegadesse jääb ka ekspressiivse välisvormi ning voolava siseruumiga Kabli Lepanina puhkebaasi projekteerimine, samuti ühepereelamutele tüüpprojektide seeriate koostamine.
1976. aastal astus Ülevi Eljand Eesti Arhitektide Liidu liikmeks. 1992. aastast oli Ülevi Eljand Eesti Peaarhitektide Kogu asutajaliige.
EKE Projektis töötas Eljand 1990. aastani, misjärel suundus paariks aastaks tööle Soome. Sealt naasnud, sai temast järgmiseks kaheteistkümneks aastaks Valga linnaarhitekt. Ülevi Eljandi algatusel alustati Valgas jõuliselt linnaruumi ilmet parandava tööga: rekonstrueeriti hulk vanu hooneid, sealhulgas Säde seltsimaja, ning ehitati uusi. Valmis Valga staadion, spordihoone, raamatukogu, haigla, arhiiv-muuseum ja kultuurimaja. Tähelepanu keskmesse tõusis ka linna heakorrastamine. Nii tehti korda Pedeli-äärne ala ja rajati virgestusala. 1990. aastate keskel hakati Ülevi Eljandi algatusel korraldama iga-aastasi rahvusvahelisi puuskulptuuride sümpoosione.
2005. aastal sai Ülevi Eljandist Võru peaarhitekt. Töö Võrus pakkus uusi väljakutseid ja kujunes viljakaks. Tema algatusel valmis Võrus Tamula rannapromenaad, taastati ajaloolises linnatuumikus Katariina allee ja kujundati ajaloolise linnaplaani alusel Seminari väljak. Ülevi Eljandi eestvedamisel toimus laia kõlapinda leidnud rahvusvaheline Tamula rannaala arhitektuurikonkurss. Tema algatusel sündis iga-aastane liivaskulptuuride sümpoosion Tamula rannas. Kuigi linnaarhitektina tuli tal eelkõige seista hea linna arhitektuurse ilme eest ning olla ideede genereerija ja nende elluviimise organiseerija, koostas Ülevi Eljand ka ise projekte, peamiselt eramuid, suvilaid jms väiksemaid töid, ning osales paljudel arhitektuurikonkurssidel. Ülevi Eljand on konsulteerinud arhitektuuriküsimustes ka Otepää Linnavalitsust.
Lisaks Tallinna Kooli rühmitusele kuulus Ülevi Eljand varjuliikmena ka nn liitpopi rühmitusse Soup ’69, mille näituste tarvis valmisid mitmed tema tuntumad graafilised lehed, mis kuuluvad Eesti 1970ndate aastate pop-kunsti kullafondi. Samuti lõi ta viiulimängijana kaasa omaaegses kunstirahva skandaalimaigulises ansamblis Peoleo, mis omal ajal võimude poolt keelati, ning musitseeris ka Kukerpillidega.
Valitud töid: ühepereelamu tüüpprojektid Ella, Kristiina, Maali, Madis, Peeter, Õhk (1974–1989); Otepää spordigümnaasiumi rekonstruktsioon, Kabli/Lepanina puhkebaas (1980–1985/1990); Botaanikaaia haldushoone Kloostrimetsa tee 52 (1979–1988); Värska sanatoorium (1973-1985, koos Vilen Künnapuga), Eesti Moskva esinduse juurdeehitus (1980, Vilen Künnapu osavõtul); Belgorodi jahipidamiskompleks Venemaal (1981); Vidrike puhkekeskuse hooned (2007); Värska kultuurimaja rekonstrueerimine (2008); Kolga rahvamaja taastamine (2008, koos Peeter Aunapuga).
2013. aastal pälvis Ülevi Eljand Perekond Kreisi Fondi arhitektuuripreemia.
2022. aastal tunnustati Ülevi Eljandit Eesti Arhitektide Liidu teenetemedaliga „Kolleeg 2022“.
Avaldame südamlikku kaastunnet perele ja lähedastele.
Eesti Arhitektide Liit