• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Sakala keskus veetakse prügimäele

01.11.2006

SL Õhtuleht 01.11.2006

Allar Viivik

Paari aasta pärast peab Tallinnas praeguse Sakala keskuse asemel kõrguma uus 900 miljonit krooni maksev meelelahutuskeskus. Karla katedraaliks ristitud hoone lammutatakse lihtsalt maha.

Tallinna linnavõim andis 25. oktoobril loa lammutada 1985. aastal valminud Sakala keskus. AS Uus Sakala, mille nõukogu juhib äsja Keskerakonda astunud ärimees Peeter Rebane, tahab selle asemele rajada suure meelelahutuskeskuse. Raivo Puusepa projekteeritud hoone peaks valmima 2009. aasta alguses ja läheb maksma ligi 900 miljonit krooni.

Vanast rajatisest jäävad alles vaid kaitseministeeriumi taha jääv kolledžitiib ning üle Kaupmehe tänava pikenduse viiv galerii. Lammutatud hiidhoone asemele ehitatakse 1800kohalise saali, väärtfilmikeskuse, kobarkino, raamatu- ja muusikakaupluse, tantsu- ja terviseklubi, restoranide ja kohvikutega meelelahutus-hoonestu. Rebane on öelnud, et lammutamine võib alata juba detsembris.

Arhitektide Liidu aseesimees Margit Mutso nimetab Sakala keskuse lammutamist barbaarsuseks, sest sellega irvitatakse arhitekt Raine Karbi loomingu üle. Mutso väitel on praegune niinimetatud Karla katedraal Karbi üks tippteos ning Arhitektide Liit on sestap selle hävitamise vastu.

Mutso arvates võiks meelelahutuskeskuseks ümber ehitada hoopis linnahalli.

Ka Kunstiakadeemia arhitektuuriajaloo professori Mart Kalmu arvates pole praegu läbisurutav uus keskus seda väärt, et Sakala keskus maha lõhkuda.

Küll teab Kalm öelda, et juba aasta tagasi lepitud kokku, et vähemalt Sakala keskuse lühtrid ja Rait Präätsa vitraaž lähevad tarbekunsti- ja disainimuuseumi hoiule. Imposantse hoone marmorviimistlus ja massiivne mööbel rändavad aga ilmselt otse prügimäele.

2004. aasta jaanuarini kultuurikeskust hallanud ASi Sakala juhi Kalle Sepa sõnul võib maja küll põlastada, kuid: «Tegelikult on hoone esinduslik, suursugune ja hästi ehitatud.» Oleks kahju, kui hoone välis- ja siseviimistlust kusagil ära ei kasutataks.

Hoonestu praeguse haldaja ASi Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompus väidab, et kunstilise ja taaskasutatava väärtusega asjad siiski säilitatakse. «Alles jäävad kindlasti lühtrid ja vitraaž. Muinsuskaitsega on teema läbi arutatud ning nende nõudmistega arvestatud,» lubab ta.

Tee Sakala keskuse lammutamiseni

Märtsis 2003 kuulutab riik välja Sakala keskuse hoonestusõiguse müügikonkursi.

Kaks kuud hiljem kuulutatakse konkursi võitjaks AS Uus Sakala. Firma taga on meelelahutusfirma BDG ning investeerimispank LHV. Tallinna linnavõim ja muinsuskaitsenõukogu lükkavad firma esitatud projekti tagasi ja nõuavad, et uus hoone kavandataks väiksemana.

2005. aasta detsembris taotleb Tallinna abilinnapea Kalev Kallo kultuuriminister Raivo Palmarult (mõlemad on Keskerakonna liikmed) nõusolekut keskuse lammutamiseks.

Kuu aega hiljem vastab minister abilinnapeale, et maja ei tohi lammutada. Veebruaris aga kinnitab ta juba, et hoonestusõiguse lepet ei saa lammutuseta täita.

Tänavu kevadel kiidavad kultuuriministeerium ja linnavalitsus eskiisprojekti heaks. 18. septembril astub meelelahutusärimees Peeter Rebane Keskerakonda.


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Ike Volkov: Tallinna uue administratiivhoone saamine
    01.11.2006
  • Karla katedraal tahetakse veel sel aastal maha lammutada
    01.11.2006
  • Sakala uus keskus läheb maksma ligi 900 miljonit krooni
    01.11.2006
  • Sakala keskus veetakse prügimäele
    01.11.2006
  • Linnavalitsus otsib arhitektidega lepitust
    26.10.2006
  • Uus raekoda Sakala keskusesse
    26.10.2006
  • Eesti parim noor disainer 2006 on Pavel Sidorenko
    24.10.2006
  • “Meedia ja avalikkuse” loengud ja seminarid Eesti Kunstiakadeemias jätkuvad
    24.10.2006

Aastate kaupa

  • 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003