Uudised

Tallinna vanalinna piirile kerkib ainulaadne jääst ja lumest uusehitis

13.02.2006

Eesti Päevaleht 13.02.2006
Tiiu Laks

Snelli tiigi äärde kerkiva iglu püstitamisel kasutatakse tänapäevaseid ehitusvõtteid.
Snelli tiigi äärde ehitatakse sellel nädalal valgusfestivali raames iglu, mis propageerib ökoloogilist ehitusviisi.

“Ehitussektor on maailma energiakulukamaid tootmisharusid,” ütles üks ehituse eestvedajaid ja valgusfestivali korraldajaid Veronika Valk. “Tuleb hakata mõtlema, kuidas säästlikumalt ehitada.”

Tema sõnul on korraldajate mõte ühendada ökoloogilist ehitusmaterjali ning teadmisi ja oskusi, mida tänapäeva ehitusäris on. “See on tark kombinatsioon,” leidis Valk. “Ei ole mõtet kogu oskusteavet ära visata ja metsa või ürgaega elama minna.”

Valgu hinnangul saaks põhimõtteliselt iga inimene oma tagaaeda iglu ehitada, vaja läheks ainult vormi. “See on sama küsimus kui et kas inimene saaks ise teha betoonist kortermaja,” leidis ta. “Saaks küll, jah.” Koduaia iglu ja Snelli tiigi ääres avatava iglu erinevus on selles, et Valk ja abilised kasutavad ehitamiseks spetsiaalseid masinaid.

Esiteks bobcat’i nimelist lumetransportijat ning teiseks lumefreesi, mis purustab tehislume pulbriks ja puhub selle surve all torust vormi. “Lume saaks ka käsitsi vormi panna,” ütles ta. “Meie lihtsalt teeme nii, et lumi oleks tihedam ja tugevam.”

 
Üks valgusfestivali korraldajaid Veronika Valk näitab vormi sees tugevnevaid ja ligi meetri paksusi iglu seinu.
Foto: Rauno Volmar


Iglu värvilistest puulehtedest

Valk tõi veel näiteks, et kuna vormid on taaskasutatavad, siis saaks sama asja teha ükskõik missugusest ökoloogilisest materjalist, näiteks sügisel värvilistest ja natuke märgadest puulehtedest.

Lapsega Snelli tiigi ääres jalutanud Anna (32) ütles, et tema pole iialgi päris iglut näinud ning ootab juba põnevusega. “Ma pole kunagi aru saanud, kuidas eskimod saavad nii külmas majas elada,” tunnistas ta. “Ehk toob see iglu selgust.”

18. veebruariks valmivasse iglusse võivad kõik huvilised ka uudistama minna. Sinna ehitatakse ka jääst mööbel. Iglu pindala on umbes seitse ruutmeetrit. “Eks see üks suur katsetamine on,” tunnistas Valk. “Ma usun, et võlvi valamine tuleb meil ka alles kolmandal katsel välja.” Eestis tehakse sellist iglut esimest korda. “Loomulikult võiks teha traditsiooniliselt plokkidest, aga see oleks igav.” Päikese eest saaks iglut Valgu sõnul kaitsta fooliumiga ja vihma eest kilega.

“Eskimotel praegu jää sulab, veetase tõuseb ja läheb soojemaks, meile ennustatakse samas uut jääaega,” sõnas Valk. “Iglu on meie viide globaalsetele ilmamuutustele.”

Iglud on soojad ja mugavad

•• Iglu ehitamiseks kasutatav lumi peab olema piisavalt tugev ja õige struktuuriga, et seda saaks lõigata ja üksteise otsa laduda. Selleks on kõige sobilikum lumi, mille tuul on kuhja puhunud, sest see seob jääkristalle kõige paremini. Auku, mis tekib lumeplokkide lõikamisest, kasutatakse tavaliselt varjualuse alumise osana. Mõnikord ehitatakse sissekäigu ette veel ka lühike tunnel, et vähendada tuult ja soojakaotust ukse avamisel.
••Tänu sellele, et lumel on suurepärane isoleerimisvõime, on iglud, milles elatakse, seest üllatavalt mugavad. Arhitektuuriliselt seisneb iglu erilisus selles, et see on tehtud plokkidest, mis toetuvad vaid üksteisele ja mitte mingile abikonstruktsioonile, moodustades nii suure kupli.