Uudised

Uksed sulgenud Sakala keskust ootab kas lammutamine või lagunemine

25.01.2006

Eesti Päevaleht 25.01.2006
Askur Alas

Arhitektid nõuavad uut arhitektuurivõistlust ja Sakala keskuse põhiosa säilitamist.
Kuigi kultuuriministeeriumi ja AS-i Uus Sakala vahel sõlmitud leping nägi ette, et 1. jaanuariks 2006 peaks uus hoone juba valmis olema, ei saa arendaja seda siiani ehitama hakata ning sulges laguneva Sakala keskuse.

AS Uus Sakala teatas eelmise nädala lõpus vana hoone tegevuse lõpetamisest.
AS-i Uus Sakala tellitud ja Tamrex Ohutuse OÜ poolt eelmise aasta lõpus läbi viidud keskuse tehnilise olukorra ekspertiis näitas, et amortiseerunud hoones ei ole rahvarohkete ürituste korraldamine enam turvaline. Teine sulgemise põhjus on firma juhatuse esimehe Ilmar Kompuse sõnul hoone vähene kasutus.

Seetõttu soovibki AS Uus Sakala ajale jalgu jäänud hoone lammutada, et uuele ruumi teha.

“Nagu on leidnud arhitektide liidu komisjon ja linnaplaneerimise amet, kultuuriväärtuste amet ja riigi muinsuskaitseamet, samuti hoone arhitekt Raine Karp, ei ole millegi vana vägisi ümbertegemine mõistlik mõte,” põhjendas AS-i Uus Sakala nõukogu esimees Peeter Rebane 1980-ndate “Karla katedraali” lammutamiskava.

Rebase sõnul ei võimalda praegused konstruktsioonid rajada kultuuriministeeriumi tellitud 1800-kohalist saali ega suuda ka kanda saalile ehitada tulevat lisakorrust.
Ametkondade kooskõlastused on firmal lammutamiseks olemas, kuid hoone omanik kultuuriministeerium suhtub lammutamisse ettevaatlikult.

“Kui hoone omanik hoolimata kõigist kooskõlastustest lammutada ei luba, siis ei saa me ka hoonestusõiguse lepingut täita,” ütles Rebane.
Arhitektid kahtlustavad, et sulgemine ja ekspertiis viitavad AS-i Uus Sakala soovile avaldada linna ja ministeeriumiga pikaleveninud läbirääkimistele survet ning võimalusel keskus lammutada.

Arhitektide liidu esimehe Margit Mutso sõnul ei tohiks maja lammutada, vaid tuleks säilitada hoone valmimise ajastut iseloomustav arhitektuurne tervik koos oluliste dominantidega, saaliosa, nn kellatorni ja kontraforsidega, mis võiksid jääda uue mahu sisse. Rebane ei avalda enda sõnul kellelegi survet. “See on puhtalt ekspertiisi tulemus, mis algas kolm kuud tagasi ja sai alguse sellest, et üks külastaja oleks äärepealt katusekiviga pähe saanud,” kinnitas Rebane.

“Kellelegi pole seda saali praegusel kujul Tallinnas ka vaja,” lisas ta hoone lammutamist tingivat saali silmas pidades.

Ent arhitektid ei näe probleemi üksnes saalis, vaid soovitavad säilitada teatriväljaku terviklahendust, et ehitusjoonega ei tuldaks Estonia teatrile lähemale, kui on Eesti Panga nurk endisel Tartu maanteel.

Tahavad uut konkurssi

Selleks kõigeks tuleks Mutso hinnangul korraldada uus arhitektuurivõistlus, mille tingimustesse pandaks ka see, et ministeeriumi tellitud saal võib olla väiksem.
“Kui nüüd on otsustatud, et linnahall, kus on 4000 kohta, säilitatakse, siis milleks nii suurt saali vaja on? Kardan, et keegi on kunagi selle arvu – 1800 – välja käinud, kuid otsest põhjendust pole. See võiks olla ka 1400-kohaline,” arvas Mutso.

Niisiis on esialgu kõik kaardid sassis – arendaja soovib lammutamist ega pea end lepingu rikkujaks (sest linn pole ehitusluba andnud), linn tahab lammutamiseks ministeeriumi õnnistust, arhitektide liit uut arhitektuurikonkurssi, ministeerium uut arenduskonkurssi või siis seda, et maja ei lammutataks.

Liiga suur hoone väiksemaks:

•• Uue hoone rajamine on osaliselt takerdunud arendaja poolt soovitud liiga suure mahu taha, mis ei haaku detailplaneeringuga, nüüdseks on see lubatud piiridesse vähendatud.
•• Kuigi detailplaneering lubanuks 24 500 m2, oli 2003. aasta arhitektuurikonkurss kuulutatud 35 250 ruutmeetrile.
•• Uus Sakala on muudatuste möödapääsmatusest aru saanud ja vähendanud oma soove siiski 40 200 ruutmeetrilt 33 200-ni, loobudes näiteks hotellist, mis oli algselt kultuurikompleksi ette nähtud.
•• Maht oli aga spetsialistide arvates endiselt liiga suur, varjutades liigselt näiteks Estoniat.
•• Viimaks vähendas Uus Sakala hoone mahtu detailplaneeringuga lubatud 24 500 ruutmeetrini.