• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Loengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
    • Praktikakohad
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Rannamõisa tee äärne tühermaa on kiirelt arenemas elurajooniks

17.11.2004

Eesti Päevaleht 11.11.2004

Askur Alas

Üheks linna kõige tormilisemalt arenevaks alaks kujuneb peatselt Harku järve ja mere vahele, Rannamõisa tee äärde jääv piirkond Haabersti ringist Tiskre ojani.
“Rannamõisa tee äärne piirkond on põhilisi arengualasid, kuhu tuleb praegu kõige rohkem planeeringute algatamise või muutmise taotlusi, alates eramutest ja kortermajadest ning lõpetades äri- ja sotsiaalobjektidega. Kõnesoleva ala vastu tuntakse huvi peaaegu iga päev,” ütles Põhja-Tallinna ja Haabersti piirkonna arhitekt Alice Laanemägi.
Sama kinnitab ka Haabersti linnaosavanem Taavi Rõivas. “Rannamõisa tee ümbrus Haabersti ringist Tiskre ojani on vaieldamatult magusamaid arenduspiirkondi kogu Tallinnas, sest kümnete hektarite kaupa tühja põldu lühikese autosõidu kaugusel kesklinnast on ahvatlev väljakutse kõigile suurematele kinnisvarafirmadele,” ütles Rõivas.

Tallinna üldplaneeringu järgi on ala planeeritud väikeelamurajooniks ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele.

Rannamõisa tee laiemaks
Laanemägi sõnul sobivad Rannamõisa tee kui magistraaltänava äärsele alale kuni 4-korruselised korterelamud. “Nii suure liikluskoormusega tänava nagu Rannamõisa tee äärne ala ei ole sobiv pereelamute rajamiseks, sest need eeldavad privaatsemat linnaruumilahendust,” ütles Laanemägi. Sarnane tendents on tema kinnitusel omane ka teistele Euroopa linnade äärealadele. “Neli korrust on inimlik piir ning mõõde, et säiliks väikeelamupiirkonnale omane linnaruumiline tunnetus,” selgitas Laanemägi.
Teest kaugemale on kavandatud eramud, ning korterelamute mahuline ning linnaruumiline lahendus peab tagama sujuva ülemineku väikeelamuteks. Müra vähendamiseks ja roheluse säilitamiseks on tee ja elamute vahele ette nähtud rohevöönd.

Miks just Rannamõisa tee nii popp on? Laanemägi sõnul mängivad siin rolli järve ja mere lähedus ning haljasalade rohkus linna vahetus naabruses.
Sedavõrd suure arendustegevuse tagajärjel peaks liiklus juba praegugi koormatud Rannamõisa teel muutuma peatselt võimatuks. Linnal on Rannamõisa tee laiendamine plaani võetud, praegusest 1+1 sõidurajaga teest saab tulevikus 2+2 sõidurajaga tee. Rannamõisa tee projekt, mis hõlmab ala Paldiski maanteest kuni linna piirini, on tänaseks juba AS K-Projekti poolt koostatud.


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Näitus KOMM ON ETDM-s
    18.11.2004
  • Piritalasi pahandab kümmekonna uue kortermaja ehitamine
    17.11.2004
  • Linnahalli saatuse määrab kavandatav detailplaneering
    17.11.2004
  • Rannamõisa tee äärne tühermaa on kiirelt arenemas elurajooniks
    17.11.2004
  • Seminar: Ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja ehitamine, renoveerimine ja hooldus 18.11.2004
    16.11.2004
  • Loeng: Maja esteetika ja areng Eestis 1950-2020
    16.11.2004
  • Seminar: Linnapuu, 17. novembril
    12.11.2004
  • Arhitektuurimuuseumis uus püsinäitus
    11.11.2004

Aastate kaupa

  • 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003