• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Neitsitorni uus omanik võiks sinna soovi korral elama asuda

24.07.2003

Askur Alas, EPL
 
Kinnisvaraarendajad imestavad, miks riik nii unikaalse objekti nagu Neitsitorni eest nii madalat hinda küsib.


”Iga vähegi edev inimene ostab endale nelja miljoniga torni, mitte näiteks 200-ruutmeetrise korteri Vene tänavale,” märkis Pindi Kinnisvara turundusosakonna juhataja Peep Sooman. Tallinna vanalinnale spetsialiseerunud kinnisvaraarendaja Margus Fink ütleski, et ta ei välista Neitsitorni ostu.
“Never say never,” ütles Fink, kes puhkusel olles ei soovinud võimalikest plaanidest pikemalt rääkida.


Ruutmeetri hinnaks 5800 krooni
Ka kinnisvarafirma Ober Haus tegevdirektori asetäitja Siiri Maask peab torni alghinda imeodavaks, sest tegu on unikaalse objektiga. Enda sõnul peaks ta kinnisvarafirma esindajana Neitsitorni ostmise võimaluse üle rõõmustama, kuid on ise risti vastupidisel seisukohal.


“Oleksin väga õnnelik, kui saaksin selle nelja miljoniga ära osta, kuid arvan, et linnamüür peaks kuuluma linnale,” ütles Maask.
Riigi Kinnisvara paneb Neitsitorni 15. augustil 4 miljoni kroonise alghinnaga müüki.
Sellise alghinna korral maksab 680-ruutmeetrise üldpinnaga Neitsitorni üks ruutmeeter 5882 krooni. Soomani hinnangul on seda vähe, sest näiteks renoveeritud kaubandus- ja elupindade ruutmeetrihinnad vanalinnas küünivad üle 20 000 krooni.


Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Enn Teimanni sõnul on asi selles, et torni tuleb omanikul kohe investeerida miljoneid kroone, sest kõik süsteemid on vananenud ja vajavad vahetamist. Seda, millist ettevõtlust seal arendada tohiks, piiravad muinsuskaitse eeskirjad, kohvikupidamist lubatakse ilmselt jätkata.
Samas ei pruugi sellest perspektiivist lähtudes keegi torni osta.
“Kui ma ostaksin selle torni, siis minu eesmärk poleks seal igavesti kohvikut pidada. Riik ei saa mulle ka dikteerida, et ma peangi jääma kohvikut pidama,” märkis Sooman.
Teimanni sõnul ei keela müügitingimused torni elama asumist.


Linna huvi ebakindel
“Seal võib elada nii, nagu igas katusega ehitises, kuid ma ei kujuta ette, kui mugav see võiks olla,” märkis Teimann.
Kuigi abilinnapea Margus Allikmaa sõnul püüab linn takistada Riigi Kinnisvara kaudu müüdava Neitsitorni erakätesse minekut, on selles põhjust kahelda, sest siiani pole linn ajaloolise torni ja müüri vastu erilist huvi üles näidanud.
“Loomulikult paneb linn käe vahele. Oleme seda linnavalitsuses korduvalt arutanud,” kinnitas kultuurivaldkonda kureeriv Allikmaa eile.
Abilinnapea keeldus paraku täpsustamast, mida kavatseb linn Neitsitorni erakätesse müümise takistamiseks ette võtta.
Kui rahapuuduses vaevlev linn peaks soovima Neitsitorni osta, siis selle üle arutamiseks on võimalus olemas: kõige lähem linnavalitsuse istung toimub juuli lõpus, enampakkumise tähtaeg on 15. august.

 


 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Rahandusminister peatas Neitsitorni müügi
    25.07.2003
  • Kofkin rajab Renteni torni pealsesse majja hotelli
    25.07.2003
  • Pirita rannahoone saab järgmise aasta alguses uhke lisakorruse
    24.07.2003
  • Neitsitorni uus omanik võiks sinna soovi korral elama asuda
    24.07.2003
  • Kaubamaja ees läks lahti klaasist galerii ehitus
    24.07.2003
  • Lasnamäele kavandatakse ujula- ja jalgpallikompleksi
    24.07.2003
  • Lahekalda ummikus
    23.07.2003
  • Plaskust on saanud Tartu maamärk
    23.07.2003

Aastate kaupa

  • 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003