• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Loengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
    • Praktikakohad
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Arhitektid: Pirita tee äärde kerkib linna sekkumata kaos

16.07.2003

Askur Alas, EPL

Noored arhitektid büroost Kosmos selgitasid uuringu käigus välja, et linnal puudub ametlik ja selge nägemus ainulaadse Pirita tee äärse ala tulevikust, mistõttu sinna kerkivadki läbisegi eramud ja kõrghooned.


Kaos nii ruumis kui ka maa peal
“Täna ei ole piiranguid, et Pirita tee äärde ei võiks kerkida tornide võrk segamini madalate eramutega, mistõttu on tekkimas ruumikonflikt. Samasugune segadus valitseb maapinnal, kus korralikku teedevõrku ei ole,” ütles arhitektuuribüroo Kosmos arhitekt Villem Tomiste.


Teda toetab kolleeg Mihkel Tüür: “Kui sellisel alal, kus kahel pool on roheala, ühel pool klint ja teisel pool meri, läheduses kesklinn, lubab linn suvalist ehitustegevust, siis on see lihtsalt võimaluste käestlaskmine.”


Arhitektide liidu juhatuse esimehe Tõnu Laigu sõnul on Pirita tee äärse ala puhul häda selles, et ala pole käsitletud terviklikult, vaid arendatud krunthaaval. “Siin peaks linn ning eriti säästva arengu ja planeerimise amet rohkem initsiatiivi näitama,” manitses Laigu.

Ka Kosmose arhitektid näevad ainsa lahendusena linna suhtumise muutumist. “Linnaosade üldplaneeringud tuleks teha nii, et linn näeb ette mitmesuguseid piiranguid ehitusele. Praegu on kõik delegeeritud erasektorile, kes järgib vaid enda, mitte linna huve,” ütles Tüür.


Piirkonna areng ei vasta üldplaneeringule
Kosmose arhitektide koostatud analüüsi vaadates selgub, et teeäärne koosneb mitmetest detailplaneeringute tükkidest, mis kõik on erinevad ega lähe omavahel kokku – kõrghooned istuvad eramutele selga, teedevõrk on stiihiline.


Lisaks ei vasta praegused arengud arhitektide kinnitusel üldplaneeringule, mille kohaselt on suurem osa Pirita tee äärsest alast lauluväljakust kuni Kose teeni ühiskondlike ja puhkeehitiste, mitte elamute ehitamiseks mõeldud ala. Kuidas see võimalik on?
“Detailplaneering muudab üldplaneeringut ehk väike tükk muudab suurt suvaliselt ja jääb sinna kontekstivabalt hõljuma,” selgitas Tomiste. Peaks aga olema nii, et detailplaneering täpsustab üldplaneeringut, arvestades ka ümberkaudseid alasid.


Kõrghooned võiksid ühes kohas olla
Tomiste sõnul pole küsimus selles, kui kõrgeid hooneid ehitada, vaid ühtse nägemuse puudumises. Peamised vaatesuunad piirkonnas on klindi ja kesklinna poole, kuid samas puuduvad vaated klindilt, sest see on võssa kasvanud. Linna poolt vaadates paistavad hoopis Lasnamäe võimsad tornid. Seetõttu ei näe Tomiste ka põhjust, miks ei võiks Pirita tee äärde ühte sektorisse kasvõi sajakorruselisi hooneid ehitada.


Pirita jõest linna poole jäävat ala hakati arendama umbes sajand tagasi. Ajaloolised hooned, näiteks Orlovi loss, rajati tegelikult mere äärde. Siis, kui 1920-ndatel hakati rajama uut Pirita teed, täideti rannaäärt, mistõttu meri nihkus majadest eemale.
“Tallinn on merelinn, Pirita tee äärne ala on ainuke koht, kus nii selgelt välja tuleb, et meri ja linn on projekteeritult kokku saanud. Kahju, kui selle arenguks ühtset visiooni pole,” märkis Tüür.

 


Pirita tee detailplaneeringud:
• Pirita purjespordikeskuse juurde on valminud planeeringu eskiis Irina Raua büroos R-Konsult. Selle kohaselt peaks keskuse juurde vee peale kerkima veekeskus, parkla alale TOP-i teljele on ette nähtud 4-korruselised korterelamud, mille müügist saadakse raha TOP-i renoveerimiseks. Majade rajamisel võib kannatada vaade.
• Lillepi park, mis asub Pirita jõe ja Kose tee vahel, on praegu munitsipaalmaa. Golfiliit on teinud ettepaneku anda ala nende kasutusse golfiväljaku rajamiseks, seda nii, et alalt oleks võimalik läbi kõndida. Kuidas seda teha, pole teada.
• Mereilu rajoon jääb Kose tee ja Eesti Näituste vahele. Raine Karbi detailplaneering kehtestab, et üleval on 14 eramust koosnev eramurajoon ja allpool on üks ühiskondlik ehitis – ümmargune ja madal. Serva peal asuvad villad, muidu on krunt tühi. Pirita tee 32, 32a ja 50 krundile on AS EA-Reng planeerinud eramurajooni. Naftaparun Kanajev omandas seal maa ja tahtis endale eramu ehitada, kuid kuna see oli suurem kui ühe eramu jaoks vajalik, tükeldati krunt mitmeks osaks. Probleemiks on see, et juurdepääsutee viib läbi naaberkrundi. Kuna kokkuleppele ei jõutud, viiakse tee ülevalt ringi.
• Pirita EXPO ja Eesti Näituste ala planeeringu on samuti teinud Raine Karp aastal 1996. Lisaks näitusekompleksile planeeris ta sinna 11-korruselise hotelli, mida ei ehitatud. Nüüd tahetakse selle asemel ehitada 16–19-korruselist korterelamut. Ülejäänud uushoonestus jääb 2–3-korruseliseks. EXPO taha on Karbi planeeringu järgi rajatud eramud kui elamuehitusnäituste juurde kuuluvad näidiseksponaadid, kus elataks “näidiselu”.
• Lillepaviljoni juurest linna poole on EA-Rengi kavandanud elamud nagu trepi, mis algab 16- ja 9-korruselise majaga ja läheb lauluväljaku suunas madalamaks, lõppedes 4-korruseliste majadega.
• Lauluväljaku läheduses on ka Lafermi ala planeering, kuhu Nord Projekt on kavandanud 35,5 meetri kõrguse ja 10–11-korruselise hoone, mis on mahuliselt üsna suur.
• Lauluväljaku kõrvale on kavandatud suurhalli mahus areen ehk kaetud spordiväljak. Mahuliselt võistleb see terve lauluväljakuga.

 

 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Arhitektid ja linlased arvustasid Tallinna plaani
    16.07.2003
  • Linnagaleriis näeb Katrin Kase disainmööblit
    16.07.2003
  • Algas Rakvere spordihoone ehitus
    16.07.2003
  • Arhitektid: Pirita tee äärde kerkib linna sekkumata kaos
    16.07.2003
  • Tallinn taotleb aastaks 2011 Euroopa teise kultuuripealinna staatust
    15.07.2003
  • Täna toimub arutelu kesklinna planeeritavate kõrghoonete üle
    15.07.2003
  • Kadrioru planeering avalikul arutelul
    15.07.2003
  • Issanda Muutmise kiriku remont valmis
    15.07.2003

Aastate kaupa

  • 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003