• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EAL põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EAL Uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid
    • MAJA film
    • Teataja
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • Koostöö
    • Katusorganisatsioonid
    • Arhitektuurikoda
    • Arhitektide liidud
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
    • Praktikakohad
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Margit Aule: räämas tondilossidest tõmbekeskusteks (11.01.21 PM)

12.01.2021

Vaatamata missiooniga arendajatele on Tallinnas ikka veel palju tühermaad ja rakenduseta kohti. Pealinna nõrkus on linnaruumi suure visiooni puudumine, kirjutab arhitekt Margit Aule.

Tallinn kasvab ja tiheneb ning keskkonnasäästlik viis seda teha on kesklinna muinsuskaitse piirkondi renoveerides. Olemasolevaid hoonekonstruktsioone kasutades tekib vähem ehitusjäätmeid, väheneb uue ehitusmaterjali tootmise ja transpordi kulu. Samuti ei ole vaja kesklinna luua uut taristut, sest see on juba olemas. Õnneks on väike hulk kinnisvaraarendajaid valinud just renoveerimise tee, sest ka majanduslikus mõttes on ajaloolisel piirkonnal pakkuda suuri eeliseid.

Mitmed Tallinna tööstusmälestised olid vaid veidi aega tagasi justkui tondilossid, majutades mõnd üksikut ladu või tööstust. Uue hingamise saanud Fahle, Rotermanni ja Noblessneri kvartal moodustavad nüüd Tallinnas muinsuspiirkondade esikolmiku ja hakkavad silma just oma terviklahendusega. Fahle pargi endise tselluloosi- ja paberivabriku ajaloolisesse piirkonda on kerkimas huvitav ja ainulaadne äri- ja elukvartal. Rotermanni kvartali tööstuspiirkond on tundmatuseni uuenenud ja viimast lihvi saab viimane renoveeritav hoone. Noblessneri mere­äärsed muinsusobjektid on kohvikute ja eluruumide vahel ellu ärganud ja linna uueks kuumaks tõmbekohaks saanud. Kõiki neid piirkondi ühendab muinsuskaitsealuste majade rohkus, millega kaasnevad piirangud ja lisakulud, ning enamik arendajaid sellist koormust kanda ei võta.

Talentidele aga meeldib keskkond, kus on ruumi mõelda ja piirideta tegutseda. Just muinsusobjektid on tihti erilised, avarad, kõrged, kordumatud. Näiteks pandi Fahle kvartali sisetänavale klaaskatus peale, eksootilised puud sisse ja tulemuseks on ainulaadne modernne ruum kohvikute ja äripindade jaoks. Innovatsiooni ja loominguga tegelevad ettevõtted ei koondu juhuslikult erilistesse piirkondadesse, sinna toob neid sünergias toimiv keskkond.

Äripind ei ole enam ammu pelgalt soe ruum majas, vaid võiks olla pigem omanäolise vaimsusega ja sõnumiga koht terviklikus piirkonnas. Seetõttu näeb järjest enam arendajaid panustamas tänavaruumi ja puhkealadesse, loomas linnaruumi koos kohvikute, poodide, sportimisvõimalustega. Suure eelise annabki võimalus renoveerida mälestiste kogumikku suuremal alal ja tuua seeläbi terve uus piirkond kaardile.

Vaatamata missiooniga arendajatele on Tallinnas ikka veel palju tühermaad ja rakenduseta kohti. Tallinna nõrkus on linnaruumi suure visiooni puudumine. Linnaplaneerimise amet on võtnud pigem järelevalveorgani rolli ning Tallinnal pole praegu isegi peaarhitekti.

Linna kujundamise roll on jäänud suurte piirkondade arendajate kanda. Seega lasub omanikel meie ühise keskkonna loomisel suur vastutus. Siiski ei tohiks meie linnaruum minna iseorganiseerumise teed, jäädes lootma hea maitsega omanikele. Alati ei lähe nii hästi kui Fahles või Rotermannis. Linnal peaks olema visioon eri piirkondade funktsionaalsusest, kasvõi reserveerima maa meie ooperimajale, samuti peaks ta seisma selle eest, et Maarjamäe memoriaali taga ei oleks kohta sellest kümme meetrit kõrgemale spordihallile. Seega vajab Tallinn kiirelt tugevat linnaarhitekti koos oskusliku meeskonnaga, kelle arvamust poliitikud linnaruumi puudutavaid tähtsaid otsuseid tehes kuulavad.

Artikkel on avaldatud Postimehes 11.01.21

Margit Aule FOTO: Stina Kase Photography

 


Vaata ka

  • EAL Uudised
  • Artiklid
  • Toomas Paaver: ärile aitab kaasa avalik ruum
    15.01.2021
  • Margit Aule: räämas tondilossidest tõmbekeskusteks (11.01.21 PM)
    12.01.2021
  • SALTO Maketid Rüki galeriis 27.11.-30.12.2020
    18.12.2020
  • Selgusid Eesti Arhitektuuripreemiad 2020 laureaadid: EAL preemiad
    10.12.2020
  • Viiruspuhangu põhjustatud kriis räsib ka arhitektuurisektorit
    03.12.2020
  • Raadi piirkonna visioonivõistluse tulemused on selgunud
    03.12.2020

Aastate kaupa

  • 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003