Uudised / Artiklid

Iseloomuga majad, vol 2

14.06.2008

Milline on Eestile omane eramu? Postimees jätkab konkursi «Eramu 2006–2007» nominentide tutvustamist. on maju, milles viiteid rehielamule, on neid, mis järgivad vabariigiaegseid ideid. Eestile omase eramu otsinguist toob näiteid näituse kuraator Ene Läkk.

 

Vonklev arhitektimaja

Arhitekt Karmo Tõra, valminud 2006

Arhitektuurses lahenduses on «süüdi» kaks mändi keset krunti. Arhitekt, kes on ühtlasi ka omanik, soovis, et need jääksid kindlasti alles, ning visandas mitmeid eskiise. Tööle hakkas neist kaarja põhiplaaniga maja, mis koosneb kiirekujulistest sektoritest suunaga tsentrisse. Siin on eramu, saun, kasvuhoone, neid ühendav terrass ja arvukalt väikevorme. Puidust maja ruumid on tavapärasest kõrgemad. See on võimalikuks saanud esimest korda Eestis kasutatud konstruktiivse lahenduse tõttu: puittaladele on valatud betoonvahelagi. Hoonestiku planeeringus on viiteid rehielamu põhialustele. 
 

 

*

 

Betoonmaja Kloogarannas
Arhitektid Laur Pihel ja Tauno Aadma, valminud 2006

Betoonmaja seisab Kloogarannas krundi merepoolses nurgas, näoga aia suunas, mis läheb üle metsaks. Mere poolt vaadates on tegemist tõelise betoonkamakaga, maa poolt aga rahustab betooni robustsust alvaritaimedega kaetud garaaži lauge maa suunas madalamaks vajuv maht.
Arhitektid on kasutanud ära betooni võimalusterikkust, teinud ebakorrapäraseid aknaavasid ja konstruktiivseid elemente. Eesti traditsioonile ei viita siin niivõrd hoone kui ehk ilmatu suur krunt. Eestlane on ju ikka arvanud, et naaber on küll hea, aga olgu piisavalt kaugel.
 

 

*

 

Funktalu Jõgisool
Arhitekt Jaak Huimerind, valminud 2007

Pererahvas tellis neofunkmaja projekti Muuga aedlinna, siis aga mõtles ümber ja palus sama projekti kohandada hoopis Tallinna lähedale perekonna talukohta, endise rehielamu asemele. Hoone oli ajahambast puretud, mistõttu taastamine oleks olnud mõttetu. Maja lammutati, kuid vana kelder jäi – ja sobitatigi uus maja vana keldri külge. Taastatakse ka talu teised hooned. Nii tekib harmooniline kooslus vana ja uue vahel. Uues majas on ideid vabariigiaegse funkmaja põhimõtetest.
 

 

*

 

Villa Kakumäel
Arhitekt Tiina Kaljundi, valminud 2007

Mereveere kinnisvarakülla tohib ehitada ainult neofunkmaju. Ja ehkki neofunktsionalism on Eestis üsna leierdatud, on siiski kena, kui ühes piirkonnas leiab eest ühelaadsete majade kogumi, mitte palatso-palkmaja assortii.

Hoone koosneb kahest ristuvast hoonemahust, mille kõrge osa on elamisplokk ning madalam garaaži ja sauna tarvis. Minimalistlikku vormi ja fassaadikäsitlust ergastavad kollased nurgapostid ja sissepääsude varjualused.
 

 

*

 

Räästamaja Suurupis
Arhitekt Raul Vaiksoo, valminud 2006

L-kujulise põhiplaaniga ning laia katuseräästaga eramu asub Suurupi uues kinnisvarakülas. Silma jäävad sarikaid eksponeerivad laiad räästad, rohked katusealused rõdud ja rohke klaasikasutus. Maja ees asub ilmakaareliselt soodsas suunas (edelaküljel) avar õu, kuhu avaneb suurte klaaspindadega fassaad. Hoonet iseloomustab akende rohkus. Jääb mulje, et arhitekt on sellesse majja kinni püüdnud kogu Eesti vähese valguse.
 

 

 

*

 

Klotsidest maja
Arhitekt Eero Palm, kaasautor Kristiina Ott, valminud 2007

Tänava poolt hakkab kõigepealt silma betoonist garaažiklots, mille peal on valge, suure aknaruuduga magamistoatahukas. Vasakule jääb madal mustast graniidist köögiklots, selle tagant omakorda paistab betoonist trepikoda ja seejärel elutoatahukas. Kui tavaks on teha maja tänava pool tumm ja kogu ilu avada hoovi poole, siis siin on vastupidi: tänavapoolne külg on edev, hoovipoolne rahulik.

Konkurss «ERAMU 2006–2007»

 

 

*

 

•    Peapreemia avalikustatakse 19. juunil
•    Näitus parimatest töödest avatakse 27. juunil Disaini-ja Arhitektuurigaleriis

 

 

 

 

 

Ene Läkk, näituse kuraator

 

Korraldaja: Eesti Arhitektide Liit koostöös Kultuurkapitali ja Sisearhitektide Liiduga

 

 

Postimees 14.06.2008