Uudised

Tigutorni kõrgus tekitab eri tõlgendusi

08.09.2006

Tartu Postimees 21.08.2006 00:01

Jüri Saar

Arhitekt Kalle Rõõmus on üks neist, kes Tartu Tigutorni skandaali puhul näeb ilmset seaduserikkumist ja eetilisi probleeme, sest detailplaneeringust ei ole kinni peetud.

Detailplaneeringuga lubatud 70 meetrist ligi 20 meetri jagu kõrgemana ehitatava Tigutorni kohta Tartu linnavalitsuse antud kommentaarile, et kõik on õiguslikult korrektne, vastas Kalle Rõõmus, et ei usu. «Olen seda pilti näinud... 20 meetrit... Kalle Rõõmuse büroo puhul loetakse ventilatsioonikamber hoone kõrguse osaks. Konkreetne näide on Emajõe ärikeskuse hotell, kus me võtsime ventkambrid katuselt ära ja jagasime majasse laiali,» rääkis Rõõmus.

Seadusest mööda

Ka naeris arhitekt välja täiskõrguse terminile apelleerimise, mida tegi linnavalitsus. See, nagu majandusministri määrus ütleb, näitab hoone kõrgust esimese korruse puhtast põrandapinnast pööningu vahelae soojusisolatsioonini ja on Tigutornil 69,95 meetrit. «Me võime kiusu pärast jätta mingi osa hoonest kütteta, see ei tähenda, et võime linnaehituslikult teha mingit vigurit,» märkis Rõõmus. «Detailplaneering on tehtud reguleerimaks linna miljööd ja linnaruumi terviklikkust. Kui sellest astutakse üle, siis üritatakse sihilikult ignoreerida seaduse jõuga dokumente,» ütles Rõõmus.

Tigutorni vastu pole Rõõmusel midagi. «Ilus maja on. Aga võrdse kohtlemise printsiip peaks olema. Kui kirjutatakse seadusesse sisse, et kihvti maja puhul võib linn mööndusi teha, on iseasi, sellist kohta aga seaduses pole,» nentis ta.

Esteetilistele kaalutlustele rõhus reedeses Postimehes Tigutornile planeeringust suurema kõrguse lubamisel Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, aga seda on teinud ka teised linnaametnikud.

Rõõmus nimetas kummaliseks ja ühtlasi eetika küsimuseks, et projekteerimisega paralleelselt uut detailplaneeringut ei tehtud, kui sooviti kõrgemat maja ehitada. Huvitav nüanss on, et riiklikku ehitisregistrisse on Tartu linnavalitsuse ametnik Tigutorni kõrguseks sisestanud 89,92 meetrit, ja nagu osutab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe, sai see ametnik kõrguse võtta hoone projektist.

Et ministeeriumile pole veel tehtud järelepärimist Tigutorni puudutavate küsimuste kohta, ei ole Kõrbel olnud põhjust tutvuda ei detailplaneeringu, projekti ega ehitusloaga. Esialgse info põhjal leidis ta, et detailplaneeringu ja väljastatud ehitusloa vahel on ebakõla. Kõrbe sõnul arvestatakse ehitise kõrguse määramisel hoone kõrgeimat osa, mille hulka kuuluvad ka ventilatsioonikamber, liftišaht jne – ühesõnaga hoone püsivad osad. Teisaldatavad agregaadid ja konditsioneerid saab lugeda seadmeteks, aga mitte nende ümber ehitatud hooneosi. Kõrbe märkis ka, et korstnaid ja antenne üldjuhul kõrguse hulka ei arvestata, kuid nad on olulised lennuameti poolt projektile antava heakskiidu saamisel, mis on kohustuslik kõigi üle 45 meetri kõrguste hoonete puhul. Hetkel kehtivad seadused ei anna Kõrbe hinnangul piisavalt selget hoone kõrguse definitsiooni ja selle mõõtmise viisi ning vajavad täiendamist. Praegu on algatatud õigusaktide muutmine, täpsustakse ka hoonete tehniliste andmete definitsioone ja arvutamise korda.

Õppejõud kinnitab

Tallinna Tehnikaülikooli ehitiste projekteerimise instituudi direktor professor Kalju Loorits ütles, et tal ei ole küll juriidilist haridust, et kommenteerida ehitise kõrguse määramise õiguslikku külge, kuid tudengitele õpetab ta näiteks tuulekoormuse määramisel, et kõrgus võetakse maapinnast katusekarniisi ülaservani näiteks Lasnamäe üheksakorruseliste puhul, viilkatusega majal aga katuse harjani.

«Ise olen olnud Ühispanga hoone ehitamise juures. Kui on vaja selle hoone kõrgust esile tõsta, loetakse tipus olevad kolmnurgad sisse, need on veel vähem hoone kui Tigutorni tipp,» ütles ta. Veel märkis ta, et Tallinna Oleviste kiriku kõrgust mõõdetakse ikka tipuni välja, mitte pööningu vahelaeni. Muu seas imestas Loorits, et kes küll Tartus auku kaevab, sest Tigutorn on tema meelest väga ilus maja.