• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Loengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
    • Praktikakohad
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Tartu uhkeim maja kogub tasapisi kõrgust

07.08.2006

Eesti Päevaleht 05. august 2006
Aura veekeskuse taha kerkivast kõrghoonest on praeguseks püsti kaks korrust.
Märtsi keskel alanud Tartu ja kogu Lõuna-Eesti kõrgeima korrusmaja ehitus on viie kuuga jõudnud kolmanda korruseni. 83-meetrisest hoonest on tänaseks valmis veidi alla kümne meetri, kuid mida nädal edasi, seda kiiremini torn end ehitusmeeste abiga taeva poole sirgu ajab.
Ühe omaniku Alar Kroodo järgi Kroodo-Toweriks nimetatud torni projektijuht Ain Rebane ütles, et järgmised korrused kerkivad tempos kaks nädalat ja üks korrus. Esialgu askeldavad tigutorni ehitusplatsil vaid betoonivalamistöödega seotud töömehed. Juba paari nädala pärast peaks krundile asja olema ka elektrikutel.
Kuigi 23-korruseline hoone valmib ise alles tuleva aasta sügiseks, peaks torn projektijuht Rebase sõnul juunis-juulis täies hiilguses püsti olema.
“Tänapäeval ollakse harjunud, et ehitus saab vähem kui aastaga valmis, aga see hoone pole tüüpiline ehitus, sest kõik maja seinad valatakse kohapeal. Vaid trepid valmistatakse eelnevalt mujal,” selgitas Rebane.
Kokku kulub 240 miljoni kroonise ehitusmaksumusega kõrghoone ehitamiseks 6000- 7000 kuupmeetrit betooni, mis valmistatakse Tartu lähedal Reola betoonitehases.
Päikesepaiste segab
Rebase sõnul on betoon oma olemuselt kõrghoonete ehitamiseks üks sobivamaid materjale. Kuigi näiteks New Yorgis asunud WTC kaksiktornid ja paljud teised kõrghooned on valmistatud metallkonstruktsioone kasutades, on metall oma olemuselt betoonist hapram. “Betoon on ka tulekindlam. Isegi puit on mõnes olukorras tulekindlam kui metall,” lisas Rebane.
Soe ja päikesepaisteline suvi tigutorni ehitajatele kasuks ei tulnud, sest betoon vajab kõvastumiseks niiskust. Ilmal üldse olevat kõrghoonete ehitamisel oluline tähtsus. “Tulevane talv ei tohiks külm olla ja väga oluline on ka see, et tuul ei hakkaks valjult puhuma,” lootis Rebane.
2007. aasta lõpuks peaks tigutornis endale elamise leidma 85 korteriomanikku. Kuna firma kavatseb hakata kortereid müüma enampakkumise korras, siis on võimatu ennustada ka korterite maksumust.
Praeguste kinnisvarahindade puhul võiks üks ruutmeeter maksta 35 000-40 000 krooni. Maja suurim korter tuleb neljatoaline, kus pinda on kokku 124 ruutmeetrit, kahetoalistes on pinda 48 ruutmeetrit.
Rebase sõnul kuulub suurima korteri juurde ka terrass, millelt avaneb vaade tervele Tartu linnale.
Eesti kõrgeimad majad
Tigutorn tuleb umbes sama kõrge kui Olümpia
Tallinna teletorn, Eesti kõrgeim ehitis - 314 m
Oleviste kirik, Tallinna kõrgeim hoone - 124 m
26-korruseline Radisson SAS-i hotell - 110 m
24-korruseline Ühispanga peahoone - 98 m
28-korruseline Olümpia hotell - 82 m
23-korruseline City Plaza - 78 m
20-korruseline elamu Maakri maja - 72 m
23-korruseline Viru hotell - 68,5 m


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Kalevipoeg paigutatakse Maarjamäe memoriaali juurde merre
    15.08.2006
  • Moodsa arhitektuuri konserveerimise teemaline seminar
    14.08.2006
  • Nõmme kuulsad vabaõhubasseinid ärkavad augusti lõpuks uuele elule
    07.08.2006
  • Tartu uhkeim maja kogub tasapisi kõrgust
    07.08.2006
  • 2300-aastase tuleaseme leiukoht ja vanim puukirik asuvad kõrvuti
    07.08.2006
  • Monstrumvillat Pirital ehitatakse lammutuskäsust hoolimata edasi
    07.08.2006
  • Vabadussõja võidusamba konkursiks eraldati 815 000 krooni
    07.08.2006
  • Ansip lubab vabadussammast riigi 90. aastapäevaks
    07.08.2006

Aastate kaupa

  • 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003