• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Rannamõisa tee areng pidurdub kohalike elanike protestide tõttu

03.05.2006

Eesti Päevaleht 27.04.2006
Askur Alas


Iga järgmise majatäie elanike lisandumine pole kohalikele enam meeldiv uudis.
Kohalikud elanikud on vaidlustanud mitu kortermajade detailplaneeringut. Nii on praegu kohtus Rannamõisa tee 9c ja 10 planeering. Naabruse väikeelamute elanikud on vaidlustanud Ober Hausi õiguse ehitada alale 56 korrusmaja ja 939 uut korterit. Selle Mini-Õismäe arvatavad kaks ja pool tuhat elanikku teeksid Rannamäe tee laienduse ootuses liikluse põrguks.

Samuti on vaidlustatud tee linnapiiri äärses otsas asuva Rannamõisa tee 50a ja 52c detailplaneering. Pooleldi valminud korterelamud on vaidlustanud Tiskre-Hansu terrass- ehk korterelamute elanikud, kes arvavad, et uued majad ehitatakse neile liialt lähedale.
Ühelt poolt näitavad sellised vaidlustused, et Rannamõisa tee äärse piirkonna elanikel on tekkinud kodukoha-tunne ja teadlikkus seda kaitsta. Teisalt näitab see, et lisanduv elanike hulk ja autode arv on ületanud Rannamõisa tee taluvuse piiri ning hakanud ohustama elukvaliteeti. Iga järgmise majatäie elanike lisandumine pole kohalikele enam
meeldiv uudis.

Tee-ehituseni veel mitu aastat
Arusaamatuks jääb olukord, kus peateele väljakeeramiseks tuleb kümme minutit oodata ja siis autoderodus sõites pikkamisi edasi venida. Tegemist pole ju kesklinnaga. Tallinn planeerib küll Rannamõisa tee laiendamist, kuid on sidunud selle praeguse Haabersti ringristmiku väljaehitamisega koos silla ja tunneliga, mis aga ootab eurorahasid. Nõnda on tee-ehitus mitme aasta kaugusel.

Haabersti asevanema Juhan Hindovi sõnul on Haabersti arenduspiirkonnana praegu linnas esikohta haaramas, sest Pirital ja Nõmmel on vaba maa juba praktiliselt täis ehitatud.

“Meie huvi on linnaruumi tihendada, kuid mitte elukvaliteedi arvelt. Meie huvi ei ole see, et kodanikud koliksid Tallinna piiri taha põllu peale elama. Selge, et tuleb säilitada ehitustiheduse loogiline tasakaal, muidu pole inimestel linnas hea elada,” ütles Hindov. Piirkonna praegustest arengutest rääkides nentis asevanem, et arendajad ei viitsi enam väikeelamutega mässata ning tahavad igale poole korterelamuid ehitada.
Igal juhul on kohtuasjad ja sellega kaasnev kerge piduritõmbamine tasakaalustatud arengule kasulik, sest aitab selgusele jõuda, mida ja kuidas Rannamõisa tee kanti ehitada võiks. Samuti on lootust, et enne mitme tuhande elaniku lisandumist jõuab linn siiski teelaienduse ära teha.

Vaja rohkem ühissõidukeid
Kasvava elanike arvu tõttu on probleemiks ka ühistransport. “Elanikud esitavad meile kogu aeg küsimusi, millal ühissõidukid tihedamini ja pikema liiniga käima pannakse,” ütles Hindov. Linnaosa valitsus on korduvalt pöördunud transpordiameti poole, mille tulemusel on Väike-Õismäe ja Tiskre vahel käivat liini number 4 ka tihendatud, kuid pikendamine Keskpäeva teeni on lükatud tulevikku.
Tallinna üldplaneeringuga on Rannamõisa tee äärse ala juhtfunktsiooniks väikeelamute ala ehk põhiliselt ühepere- ja ridaelamutele, samuti üksikutele väiksematele kolme-kuni neljakorruselistele elamutele mõeldud ala, kus võib paikneda elamupiirkonda teenindavaid asutusi ja väiksemaid kaubandus-teenindusettevõtteid.

Aina rohkem aga tahetakse üldplaneeringut muuta ja tee äärde ehitada isegi kuni kuuekorruselisi maju. Tallinna linnaplaneerimise ameti visioonides nähakse liiklusrohke Rannamõisa tee äärne ala ette kuni neljakorruseliste hoonete frondina.

Teine probleem on see, et üldplaneeringu alusel peaks Rannamõisa tee ääres kulgema 50 meetri laiune haljaskoridor koos liikumisrajaga, mis tuleb säilitada hoonestusvabana. Arendajad kipuvad haljaskoridori kas vähendama või proovivad sellest nõudest üldse mööda hiilida.

Samas on Rannamõisa tee muutunud kasvanud elanike ja autode hulga tõttu mürarikkaks ja maanteeäärsesse tsooni rajatud eramajas keegi meeleldi elada ei taha. Seetõttu on tee äärde kõrgemate majade ehitamine põhjendatud, kuid mida teest eemale, seda väiksem peaks olema ehitustihedus ja kõrgus.
Asevanem Hindovi sõnul kavatseb linnaosavalitsus teha senisest tihedamat koostööd vallaga ning tulekul on piirkonna arengut käsitlev ühisnõupidamine.
Rannamõisa tee äärse ala praegustel ja tulevastel elanikel soovitab ta linnavalitsuses oma piirkonna tulevikku uurimas käia. “Mina ütleks: üheksa korda mõõda, üks kord koli! Väga mõistlik on tulla linnaosa valitsusest läbi ja uurida, mis toimub teie tulevase elukoha kõrval,” ütles Hindov. Nii jääb ära üllatus, kui kõrvalkrundile kerkib kaubanduskeskus või korterelamurajoon. Mõnele ehk meeldib, mõnele aga mitte.

Uus ristmik ja neljarealine tee
Eraldi rajad
parem- ja vasakpöördeks

•• Vastavalt K-Projekt AS-i koostatud Rannamõisa tee rekonstrueerimise projektile peaks Rannamõisa tee ümber ehitatama neljarajaliseks eraldusribaga põhitänavaks, Vana-Rannamõisa tee on jaotustänav.
•• Projektiga on ristmike piirkondadesse kavandatud eraldi sõidurajad parem- ja vasakpöörete sooritamiseks.
•• Veel on eraldi sõidurada linnast väljuval suunal Vana-Rannamõisa teele, mis on mõeldud ka parempöörete sooritamiseks olemasolevatele kinnistutele.


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Suurärimees pakub Lasnamäe karjääri eest 150 miljonit krooni
    04.05.2006
  • Tallinn korraldab Pae karjääri arendamiseks konkurssi
    04.05.2006
  • Seminar - Põhjala puitlinnad 24.05.06
    04.05.2006
  • Rannamõisa tee areng pidurdub kohalike elanike protestide tõttu
    03.05.2006
  • Šoti arhitekti Richard Murphy loeng 2. mail EKAs
    28.04.2006
  • Merko ehitaks karjääri kortermajad
    28.04.2006
  • Tallinna uus raekoda sünnib läbi arhitektuurivõistluse
    28.04.2006
  • Ülemiste City linnaku ehitamine algab kaksiktornist
    28.04.2006

Aastate kaupa

  • 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003