Uudised

Tallinna muinsuskaitsjad valivad paremini renoveeritud maju

01.03.2006

Eesti Päevaleht 1.03.2006
Tiiu Laks

Renoveeritud maju tuleb tasapisi ikka juurde ja korrastamine võtab hoogu.
Tallinna kultuuriväärtuste amet valib ka tänavu eelmisel aastal valminud paremini renoveeritud maju, enne lõpliku otsuse langetamist käisid eksperdid finaali jõudnud maju üle vaatamas.

“See maja on uunikum,” ütles Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik Narva maantee 26 hoone kohta. “See on Tallinnas üks enampõlenud mälestisi. Vaatamata rohketele põlemistele on suudetud ta päästa ning tema praegune väljanägemine on igal juhul suur võit – nii muinsuskaitsjatele kui ka linnaruumile.”

Hindamisel peetakse silmas seda, kui hästi on säilitatud ajalooline hoone koos originaaldetailidega ning kuivõrd kontekstitundlikult on lisatud uusi materjale. “Mälestiste puhul on see üsna täpselt ette kirjutatud,” tõdes ameti miljööalade osakonna juhataja Anni Nool.

“Miljööväärtuslikus piirkonnas on hästi korda tehtud maja nipiks mõõdutundlikkus. Heade värvilahenduste puhul on võtmesõnaks ajastule sobiv toonivalik – et see sulanduks piirkonda ja oleks visuaalselt nauditav.“

  
See uusehitis sobib hästi Kalamaja miljöösse ja on eriline viilkatuse poolest, mida tänapäeval eriti ei kasutata.
Foto: Terje Lepp

Plastaknad rikuvad mulje

Aknad lähevad majade korrastamisel sageli väljavahetamisele. Tihtipeale eelistatakse asendada puitaknad plastakendega. Noole sõnul on see ainult müüt, et puitaknad ei hoia sooja. “Tegelikult toimubki vanades majades ventilatsioon loomulikul teel – akende kaudu,” kinnitas ta.

“Tihedad uued aknad võivad küll olla soojapidavamad, ent kui samas pole lahendatud ventilatsioon, peab aeg-ajalt akna ikka lahti tegema, sest napib õhku, mida hingata. Ja siis on ka soojavõit kadunud.” Ta leidis, et puitaknad mõjuvad ka esteetiliselt paremini.

Noole arvates tuleb renoveeritud maju tasapisi ikka juurde ja korrastamine hoogustub, eriti Kadriorus. “Siin lööb välja ka teatud eestlaslik naabrite rivaalitsemine, et kui juba naaber värvib oma maja üle, siis pean mina ka,” muigas Nool.

Tegelikult ei premeeri amet ainult vanu taastatud maju, vaid ka miljööväärtuslikele aladele sobivaid uusehitisi. Nende puhul on oluline, et arvestataks juba väljakujunenud tänavaruumi ja naaberhooneid. “Uued hooned ei tohiks domineerida ega häirida,” leidis Nool.

2004. aastal näiteks valiti parimaks ajaloolisse keskkonda püstitatud uuselamuks maja Herne tänav 9. Tänavune väga hea kandidaat on “Vanadest ja kobedatest” tuntud vundamendile ehitatud maja Kalamajas, Vabriku 33.

Nõmme versus Kalamaja

•• Kuigi Nõmmel asuv tohutu hoovi ja purskkaevuga villa tekitas ametnikes oma taastamiskvaliteedi ja nõmmeliku olemusega hulganisti positiivseid emotsioone, tõsteti esile ka Kalamaja helerohelist puithoonet, mis köitis tähelepanu algse detailirohkuse meisterliku esiletoomisega.
•• Kultuuriväärtuste ameti osakondade töötajad on huvitavamatel ja paremini korrastatud majadel ning korralikumatel ehitustöödel silma peal hoidnud. Parimatele majadele antakse preemiaid kuni 10 000 krooni ulatuses. Kokku jagatakse preemiad neljas kategoorias: parim vanalinna muinsuskaitsealal restaureeritud objekt, paremini restaureeritud mälestis ajaloolises äärelinnas, “Vana maja korda!” kampaania raames paremini värvitud maja ning uusehitis ajaloolises keskkonnas. Võitjad selguvad täna.