Uudised

Majad: aasta viis õnnestumist ja viis ebaõnnestumist

03.01.2006

Eesti Päevaleht (31.12.2005)Ave Randviir

Kinnisvarabuumist uimastatud 2005. aastal valmis Eestis enneolematult palju maju, nende hulgas võib-olla saja aasta tähtsaim – KUMU.

Kui kunstimuuseumi võib kahtluseta õnnestumiste sekka liigitada, siis ebaõnnestumiste pingerida juhib Kaali külastuskeskus. Tõsi, ettevõtliku saarlaseta oleks Kaali siiani keskuseta, kirjutab Ave Randviir.

PLUSS
KUMU kunstimuuseum
Weizenbergi 34/Valge 1, Tallinn
Arhitekt: Pekka Vapaavuori
KUMU maja valmimine on iseenesest nii pühalik sündmus, et selle arhitektuuril nagu ei sobikski pikemalt peatuda. Kindel on igatahes, et kunstitempli austavat nimetust sobib see hoone küll kandma. Kas või üksnes aukartusele ärgitava üüratu siseõue tõttu, mis võtab külastajal juba enne eesti kunsti šedöövriteni jõudmist põlved nõrgaks. Võiks märkida ka ühiseid jooni ühe KUMU kaasaegsega – rahvusraamatukogu tsikuraadiga (raamatukogumaja ehitus lõppes 1993, Vapaavuori kunstimuuseumi projekt Circulos kuulutati võitjaks 1994).


MIINUS
Kaali külastuskeskus
Kaali küla, Pihtla vald, Saaremaa
Projekti autor: Alver Sagur
1999. aastal korraldati Kaali muuseumi arhitektuurivõistlus, mille võidutöö jäi rahanappusel riiulisse. Et mitte ülekohtune olla, tuleks meenutada, et eks puuduolev raha anti KUMU ehituseks. Ehkki rahvasuus on kombeks öelda: ise tehtud, hästi tehtud, ei ole see alati tõsi. Söakas ettevõtja Alver Sagur, kes rajas Kaali meteoriidiväljale väärikast dolomiidist jubeda kitšitarekese, on juba leidnud järgmise piirkonna, mida ekspertarvamustega maadeldes välja ehitama hakata – Panga panga.

PLUSS
Lootsi maja
Lootsi 3a, Tallinn
Arhitekt: Hanno Grossschmidt
Lootsi maja avaldab muljet nõtke paigutumisega linnaruumi. Y-kujuline maja “voolab” täpselt ristmiku ja sõiduteede vahelisele krundile. Nii eksterjööris kui ka interjööris torkab silma ebatavaline ja küllaltki hinnaline materjalikasutus, erakordne on maja trükitud klaasiga fassaad. Kvaliteetset üldpilti rikuvad veidi väikesed ja kohati ka ebafunktsionaalsed poissmehekorterid.

PLUSS
Vabriku 33, Tallinn
Arhitektid: Raivo Kotov, Tõnis Kimmel
Hea näide sellest, kuidas miljööväärtust hindavale elanikule uut maja ehitada. Mahuliselt on korterelamu piirid määratud vana paekivist vundamendiga. Kuigi maja on tuleohutust silmas pidades ehitatud kergplokkidest, on fassaadid kaetud puitlaudisega – tänavale uue aktsendi toomiseks mitte horisontaalse, vaid vertikaalsega. Kui veel jaopärast igitrendikaid prantsuse rõdusid lisada, ongi nii Kalamaja hõng kui ka uue aja hingus viisakas kooskõlas.

PLUSS
City Plaza
Tartu mnt 2, Tallinn; Arhitektuuribüroo: Alver Trummal Arhitektid
Kuigi City Plaza 23-korruseline torn-risttahukas kõrgus Tallinna pilvelõhkujate piirkonnas juba eelmisel aastal, lisandus sellel aastal torni kõrvale linnapilti täiesti uue horisontaalse mõõtme toonud, adrenaliinitaset ergutavalt “õhus rippuv” hooneosa. Väikesele krundile paigutatud linna efektseim kõrghoone on pugenud tihedalt kunstiakadeemia külje alla ja ehitatud Rävala puiestee pool demonstratiivselt õhku. See saab kuulutada vaid üht – kapitalistlik ärimetropol on lõplikult pärale jõudnud.

MIINUS
Liivaoja elamukvartal
Liivaoja 1, 2, 4, 6, 10, 12, 14, Tallinn, Arhitektuuribürood: AB Emil Urbel ja M. Pressi Arhitektuuribüroo
Head arhitektid, ilusad majad, vale asukoht. Kas piirkonna arendaja Skanska arvab tõesti, et kui nende koduleht lubab hoonestada ala “nelja-viiekorruseliste Kadrioru miljöösse sobivate hoonetega”, õnnestub Kadriorgu sobimatud majad niimoodi sinna sobivaks manada? “Elukeskkonna kujundamisel on erilist rõhku pandud ümbritsevale haljastusele.” ?! Asuks see “Kadrimäe” magala mõnes muus linnajaos, lööks rõõmu pärast käsi kokku.
Pluss
Art Depoo
Jahu 12/Vana-Kalamaja 34
Arhitekt: Harry Klaar
Kunagiste tööstushoonete kohandamine elumajadeks on paljuräägitud teema, kuid endine Norma plekitööstus on esimene täielik tööstushoonete kompleks, millega nii kaugele jõuti. Loomulikult seab arhitektuurne eripära oma tingimused, kuid arvan, et Art Depoo kohati nelja meetri kõrguste lagedega korterites on toapinna kasutamiseks palju rohkem võimalusi kui mõne ekstravagantse eksterjööriga rabava uushoone pisikestes nurgelistes sopikestes.

MIINUS
Admirali maja
Ahtri 6a, Tallinn
Arhitekt: Aare Saks
Eklektilise eksterjööriga ja mahuliselt liiga suureks punnitatud 11-korruseline Admirali maja püüab muljet avaldada tüdimuseni ekspluateeritud illuminaatoriakende ja reelingute motiiviga. Idee, et sadamas peab tingimata asfalti kündma hiiglaslik “laevmaja”, paneb juba iseenesest ohkama.

MIINUS
Vabriku 24, Tallinn
Arhitekt: Herbert Johanson (1931), Ümberehituse projekti autor: Deniss Tarassov (2005)
Kuigi väärtuslikele majadele on mööduval aastal küll ja veelgi liiga tehtud, paistab ühe hoolimatuma ja pealekauba tarbetuma ümberehitamise katsena teiste seast välja Herbert Johansoni 1931. aastal funktsionalistlikus stiilis ehitatud puumaja laialikatkumine. Maja täiesti korralikud voodrilauad kisti ära ja alumisele korrusele lisati uus aknaauk. Ükskõik kui võrratu vaade sealt naabri õunaaeda ka ei avaneks, ei kaalu see üles stiilse funkpärli rikkumist.

MIINUS
Tartu kaubamaja
Riia 1, Tartu, Arhitekt: Raivo Puusepp
Emajõe Ateena keskuses laiutav turuhoone ja ülikooli hübriid pole võib-olla just kõige õnnestunum linnaruumi “augutäide”, kuid kas tõesti saab hoone omaduse genereerida mingit kodusõjalähedast meelsust kanda puhtalt maja väljanägemise kraesse? Kõigepealt õnnestus Puusepa “kaubatemplil” ridamisi vanu, kuid kaubamaja suhtes eriarvamusele jäänud sõpru tülli ajada, siis tõmbas ta agressioonimagnetina ligi vägivaldseid noori. Mis toimub?
 
Eesti Päevaleht