Uudised

 Linnahalli ala ostmisest huvitatud ärimehed loodavad kevadeks saavutada kokkuleppe halli lammutamiseks, sest peavad majandusraskustes hoonekogumi säilitamist liigseks luksuseks.

“Täna oli meil esimene kohtumine linnavalitsuse esindajatega ja käisime koos halli vaatamas. Et halli majandada, peab laekumine olema vähemalt kolm miljonit krooni kuus – Saku hallis on see 500 000 krooni kuus,” ütles osaühingu Manutent juht Märt Vooglaid.

Ärgu nähtagu kultuurivaenulikkust
Linnahalli lammutamise soovi ei tohiks Vooglaiu sõnul kindlasti tõlgendada kui kultuurivaenulikku, vaid hoopis kui ratsionaalset käitumist. “Kui vaadata Ahtri tänaval kahele poole, siis kümme aastat pole seal tänu avalikule survele midagi toimunud. See on prügimägi,” ütles Vooglaid, kelle juhitav firma alustab jaanuaris Ahtri tänavale 11-korruselise büroo- ja elumaja ehitamist.

Linnahalli säilitamise korral pole ostuhuvilise hinnangul hoone meeldivus esmatähtis. “Majana võib meeldida palju asju. Kui linnahalli säilitamiseks võetaks ära näiteks kultuurimajade ja kunstifondide toetust, siis on teine asi. Erakapital suudab halli ülal pidada ainult tasuvuspõhimõttest lähtudes. Miks peaks 25 miljonit aastas peale maksma?” küsis Vooglaid. “Ta on üliinetu, nii kulunud ja vana.”

Isegi kui Tallinnas oleks linnahalli-sugusele rajatisele turgu, poleks seda Vooglaiu sõnul võimalik majandada. “Kui halli omanikuks saab erafirma, siis tuleb kohe päästeamet oma kõrgendatud nõudmistega ja ütleb, et investeerige näiteks 50 miljonit krooni,” rääkis Vooglaid.

Ostuhuvilised pole kaalunud varianti, et hall osaliselt lammutada ja teha sellele juurdeehitisi. Ehkki praegu on hall mälestisena kaitse all, ei näe ärimehed siiski takistusi, mis võiks sundida neid ostust loobuma. “Praegu alles kooskõlastame läbirääkimiste kava,” ütles Vooglaid.

Muinsuskaitse valmis mööndusteks
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummali sõnul pole vaja mälestist kaitse alt välja arvata, kuna sellel on säilinud mälestise tunnused ja halli saab remontida.
Samas on muinsuskaitse valmis nii keerulise ja suuremahulise objekti puhul tegema mööndusi, lammutada oleks võimalik jäähall ning hoonele saaks teha pealeehitusi, mis ei ole kõrgemad lavatornist. “Kui anda hall riigi majandada, muudaks see müügi keerulisemaks. Ma saan eraomanikest hästi aru ja ka Tallinn on eelarves rahaga arvestanud,” nentis Trummal.

OÜ Manutent oli linnahalli ala enampakkumisel ainus huviline, ärimehed soovivad linnahalli piirkonnast 1–1,5 miljardi krooni eest kujundada aastaks 2010 turistimagnetina mõjuva linnavärava.

Uuring: otsest avariiohtu ei ole
Linnahalli lammutamise teema oli viimati tõsiselt päevakorras mullu, kui vigade avastamiseks telliti halli uurima tehnikaülikooli professor Karl Õiger ja magister Georg Kodi. Uuringust selgus, et linnahalli kandekonstruktsioonid ei ole küll avariiohtlikus seisus, ent katuste tugeva läbijooksu tõttu on terasest talad paljudes kohtades roostetama hakanud.

Hädaremont neelab 700 000 krooni aastas
Linnahalli direktor Tõnu Prööm ütles, et 20 aastat linnahallis töötanud inimesena oleks tal halli lammutamise puhul kõige rohkem kahju kontserdisaalist. “Muidugi on remont kallis. Ainuüksi hädaremondile kulub praegu 600 000–700 000 krooni aastas. Halli aastakäive on 13 miljonit ja jääme vist kahjumisse,” ütles Prööm.