Uudised

Tallinn läheb linnahalli ja seda ümbritsevate kruntide müügiga uuele katsele – kolmas eelläbirääkimistega pakkumine alghinnaga 150 miljonit krooni kuulutatakse välja sel nädalal.

“Uus pakkumine kuulutatakse välja homme või ülehomme. Tingimused on täpselt samad nagu eelmistel kordadel,” ütles elamumajandusameti juhataja Margus Kruusmägi.
Kuigi elamumajandusamet lubas peale viimast ebaõnnestunud enampakkumist ostust huvitatud ärimehi esindaval Paul Varuli advokaadibürool täpsustada piirkonna detailplaneeringu lähteülesannet ja esitada oma pakkumine, ütles Kruusmägi, et sellega ei arvestata.

Linn Varuli advokaadibüroo pakkumisega ei arvesta
“Nad võivad ettepanekud teha ja komisjon vaatab need läbi, aga konkursitingimustes sellest midagi ei muutu,” kinnitas Kruusmägi. Ka juhul, kui tingimused peaksid linna rahuldama, pole volikogul võimalik müügiotsust langetada konkurssi korraldamata.
Uus Maa kinnisvaragrupi analüütiku Ain Kivisaare hinnangul ei ole vahetult enne kolmanda pakkumise väljakuulutamist ühe huvilisega läbirääkimiste pidamine kokkumäng. “Ma usun, et asi on ikka nii, nagu algul paistis. Sellise hinna ja nii segase pakkumise juures keegi pakkuma ei tule. Probleeme on detailplaneeringu ja linnahalliga,” märkis Kivisaar.

Tõik, et ühel huvilisel lubati detailplaneeringu lähteülesande asjus esitada oma täpsustused ja pakkumised, pole analüütiku sõnul siiski teiste suhtes aus. “Teised jätsid oma pakkumise tegemata, sest tingimused ei sobinud. Kui nüüd ühel lastakse tingimusi täpsustada, siis väga aus see küll ei tundu,” nentis ta.

Eesti Päevalehe andmetel on linnahalli ala ostust huvitatud Urmas Sõõrumaa ja Märt Vooglaid. Ärimehed oma huvi avalikult ei kinnitanud, kuid ei lükanud väidet ka ümber. “Au ja kiitus linnavalitsejatele ja arendajatele, kui müüakse selline tükk 150 miljoni krooni eest ära ja investorid võtavad reaalse kohustuse linnahall korda teha,” ütles Märt Vooglaid, kelle juhitav osaühing Manutent rajab Ahtri tänavale koos E.L.L. Kinnisvaraga 11-korruselist büroo- ja elumaja.

Ärimees leidis, et kui selline tehing peaks sündima, oleks ajakirjanduses uudise teemaks ikkagi muinsuskaitseväärtus. “Eranditult kõik teatrid on riigi dotatsioonil, ükski erakätes olev kontserdihall ei suudaks toime tulla. See aeg on läbi, turutingimused on teised, täna tuleb linnahall lõhkuda,” rõhutas Vooglaid.

Linnahalli lammutamiseks pole ettepanekut tehtud
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummali sõnul ei ole linnahalli lammutamine viimasel ajal jutuks tulnud. “Ametlikult pole tehtud ühtegi pöördumist, aga küll need tulevad. Siin pole midagi üllatavat,” leidis Trummal.

Halli lammutamise teema oli tõsiselt päevakorras paar aastat tagasi. “Siis tehti ekspertiis ja see näitas, et linnahall pole kaotanud oma väärtust arhitektuurimälestisena. Ehitustehniline ekspertiis näitas, et linnahall ei ole ka avariiline ega hakka kokku kukkuma. Suur muinsuskaitsenõukogu otsustas, et kaitse lõpetamine pole vajalik,” meenutas Trummal.

Arhitektuurse väärtusega ehitise võib kaitse alt välja arvata kolmel juhul: kui mälestis on kaotanud mälestise tunnused; kui tehniline seisukord on nii halb, et remont tähendaks ümberehitamist või objekt hävib.

Linnavalitsus loodab linnahalli ala müüa enne järgmise aasta lõppu, selle ajani on eelarveaugu katmiseks võetud 150 miljoni krooni suurune pangalaen.