Uudised

 Pedagoogikaülikool kavatseb 2005. aasta lõpuks valmis saada uue, sada miljonit krooni maksva kuuekorruselise aatriumiga peahoone, mis kerkib Narva maanteel asuva praeguse peahoone naabrusse.

“Uue õppehoone ehitamine on paratamatu, sest 1990-ndate algusega võrreldes on üliõpilaste arv kahekordistunud ning ülikooli allüksused töötavad praegu avariiohtlikes tingimustes,” ütles Pedagoogikaülikooli rektor Mati Heidmets.

Rektori sõnul koondab uus hoone praegu hajusalt asuvad ülikooli osakonnad ja instituudid. Sada miljonit krooni maksva hoone eest tasub 77 miljonit riik, ülejäänu saadakse ülikooli vanade hoonete, sealhulgas Viru ringil asuva maja müügist.

Teadmiste andmise ja loomise ühendus
Uus, 9500-ruutmeetrine hoone on planeeritud praeguse keeltemaja taha hoovi, Uus-Sadama 5 krundile, mida praegu kasutatakse parklana. Ettevalmistust hoone ehitamiseks alustati poolteist aastat tagasi, nüüd on kehtestatud ka ala detailplaneering.

Reedel, ülikooli 84. aastapäeval, tutvustati ka kevadel välja kuulutatud arhitektuurikonkursi võidutööd, mille autorid on arhitektid Raul Järg, Priit Pent, Mattias Agabus, Eero Endjärv ning Illimar Truverk firmast Agabus, Endjärv & Truverk Arhitektid OÜ.

Arhitekt Illimar Truverki sõnul on hoone põhikontseptsioon kantud avaruse ja valguskülluse ideest, seejuures on hoone jagatud vertikaalteljel kaheks: aktiivseks ja rahulikuks.

“Kahel alumisel korrusel hakkavad olema auditooriumid, kus käib pidev sagimine, kuid samas ei viibi inimesed seal pikalt. Üleval on tööruumid, seal on rahulikum tsoon, kus inimesed viibivad pikemalt,” kirjeldas Truverk.

Arhitektide nägemuses saab uusehitisest väärikas ülikooli peahoone, milles on ühendatud teadmiste andmine ja genereerimine. “Püüdsime nende kahe asja vahel funktsionaalse ja vormilise sümbioosi tekitada,” selgitas Truverk.
Kahte tsooni ühendab 2. ja 3. korruste vahel paiknev konsoolauditoorium, mis astub hoone üldmahust välja ja katab samas ka peasissepääsu. Ka teised auditooriumid asuvad hoone alumistel korrustel.

Hoone poolitamine tagab valguskülluse
Kuna etteantud tingimustes oli kirjas, et 80% ruumidest peab saama korralikku päevavalgust, siis nuputasid arhitektid välja huvitava lahenduse – hoone löödi alates 3. korrusest kaheks, nii et kahe seina asemel tekkis neli, nende vahele aga tühimik – siseaatrium. Kuna see asub ida–lääne suunal, ulatub aatriumi paistma ka õhtune päike.
Teaduskondade ja instituutide tööruumid on planeeritud kahe korpuse vahele, 3.–6. korruse välisseinte äärde, et luua valgusküllane töökeskkond. Seal leiavad endale koha kasvatusteaduste teaduskond, demograafiainstituut, humanitaarinstituut, ökoloogiainstituut, sotsiaalteaduskond, rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut ja rektoraat.

Monoliitsest raudbetoonist karkassi ja jäikade vahelagedega hoonet ühendab keeltemajaga kaks galeriid, mis hoonete läheduse tõttu on lühikesed.

Autod juhitakse looduspargi all asuvasse parklasse. Parklat katavad haljastatud linnapark ja väljak, mis seob kõik Pedagoogikaülikooli hooned ühtseks ja euroopalikuks ülikoolilinnakuks.Tulevikus on uue hoone kõrvale, praeguse kunstiõpetuse maja asemele kavas rajada väiksem, 3–4-korruseline töö- ja kutseõpetuse hoone.

Ehitust plaanitakse alustada tulevas augustis, kui midagi ootamatut vahele ei tule, valmib peahoone 2005. aasta 1. septembriks.