Uudised

Kuigi Raekoja töötajatel pole projektijuht Ivi Jürgensoni sõnul kaevust täpset ettekujutust, toetatakse purskkaevu rajamist kahel käel. “Oleme väga selle poolt. Mõte on selles, et kuna platsi sillutis võetakse üles, saaks samal ajal taastada ka kaevu. Ajalooline salvkaev on praegu alles ja selle asukohta markeerivad ovaalikujuliselt laotud kivid,” ütles Jürgenson. “Kuuldavasti ei tuleks see purskav kaev, vaid langev vesi.”

Raekoja plats läheb mais remonti
Purskkaevu jaoks veetorustiku rajamine on Raekoja platsi remondiprojekti lähteülesandesse ette nähtud, kava kohaselt läheb remondiks mai keskel. “Igasuguste ürituste puhuks on vaja veevarustust, kanalisatsiooni ja elektrit. Oleks mõistlik teha kogu tehnovarustus ja viia kõnniteed sõiduteedega samasse tasapinda. Nii saaksime ka tänavakohvikud majadele lähemale,” ütles kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.

Idee autori, linnadisainer Aavo Ermeli sõnul on purskkaevust siiski vara rääkida. “Seal on praegu selline jama. Olen idee välja käinud, et üritaks seda värki teha, aga mõned inimesed hakkasid vastu. Mul olid kõik konkursimaterjalid tõlgitud isegi inglise keelde, summa on olemas ja ootan põnevat osavõttu,” rääkis Ermel.

Vastuseisu põhjus peitub linnadisaineri sõnul kultuuriväärtuste ametis. “Väga keeruline on nendega asju ajada. Muinsuskaitselised eritingimused on meil olemas, aga nad tunnevad ikka, et nendest minnakse mööda. Allikmaa (abilinnapea Margus Allikmaa) on kultuuriväärtuste ameti otsene ülemus, loodan, et ta paneb neile mõistuse pähe,” avaldas Ermel.

Raekoja platsil pole seni arengukava
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Duboviku sõnul lähtuvad nemad muinsuskaitse nõukogu seisukohast. “Kogu asjaajamine oli muinsuskaitsega kooskõlastamata. Siiani puudub kogu Raekoja platsi arengukava. Piisab kaevu markeerimisest, parkettkividega on markeeritud ka vaekoda. Minu idee on mitte ehitada sinna müüre. Nii võiks ju taastada ka häbiposti, et vargaid munadega loopida,” märkis Dubovik.

Muinsuskaitsenõukogu üksmeelselt vastu
Muinsuskaitseameti juures tegutsev muinsuskaitse nõukogu oli läinud reedel üksmeelselt purskkaevuidee vastu. “Seda teemat arutati suhteliselt lühidalt. See pole mitte meie kapriis, vaid UNESCO maailmapärandi nimekirja kuulumine näeb ette, et vanalinna ei tohi midagi uut juurde ehitada,” ütles nõukogu esimees Toomas Tamla.

Projekti nimetamine kaevu taastamiseks ei muuda Tamla sõnul midagi. “Pole vaja muististe peale, sisse ja juurde uusi muistiseid ehitada. Vaba raha tuleb kulutada vanalinna korrashoidmiseks, ja ma kinnitan teile, et seal maa all ei ole midagi avada, igal juhul oleks see uue kaevu tegemine,” märkis Tamla.

Tagasi lükatud idee jõudis nõukogu ette ummisjalu. “Reedel oli meil koosolek, neljapäeval helistas linnadisainer Aavo Ermel, et kas ei võiks purskkaevu ideed kiirkorras arutada, sest plaanis oli konkurss esmaspäeval välja kuulutada,” rääkis nõukogu sekretär Carolin Pihlak.

Vastuseta jäi Pihlaku sõnul küsimus, kas Raekoja platsi purskkaev oleks samuti pool aastat kiletomp. “Tallinnas on Viru tänava alguses kunstimälestisena kaitse all purskkaev, mis on suurema osa aastast pakitud kilesse ja kuuskedesse. Selle jaoks linnal raha ei ole, aga konkursile 100 000 järsku on,” avaldas Pihlak imestust.