• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Loengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
    • Praktikakohad
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Veekeskusesse mahub 700 külastajat

21.08.2003

Teet Roosaar, Pärnu Postimees

Märtsis Pärnus valmivasse Tervise Paradiisi veekeskusesse pääseb korraga 700 inimest, 11 500 ruutmeetri suurune veekeskus on Baltikumi suurim.


Papli tänavalt Tervise Paradiisi sisenejal on valida, kas minna veekeskuse ja hotelli vahele jäävasse nelja rajaga 9x25 meetri suurusesse basseini või läbi kahe korruse ulatuvasse veekeskusesse, kus ootavad ees neli liugtoru, välibassein, ronimissein, hüppeplatvorm ja palju muud huvitavat. Veekeskuse piletiga pääseb ka basseini, pilet ainult basseini kasutamiseks on odavam.


Ühe kiibiga kõikide teenuste eest
Piletihindu Tervise Paradiisi direktor Heldur Sass ja Tervise turundusjuht Tiina Kiibus veel öelda ei taha. Liigutakse sinnapoole, et käe ümber käiva kiibiga saaks avada nii riidekapi ukse kui maksta baarist ostetud jookide eest, kuid midagi lõplikult otsustatud ei ole.


Veekeskuse nullkorrusele on kavandatud 700kohaline riietehoid ja mängude saalid, kus saab harrastada bowling’ut ja lauatennist ning istuda väikeses baaris.
Esimesel korrusel paiknevad lobibaar, kiirtoidurestoran, kasiino, kauplused ja aeroobikasaal, teisel korrusel ilusalong, solaarium, jõusaal, 60 kohaga baar, VIP-kompleks, riietusruumid ja saunad.


VIP-kompleksis on 15kohaline nõupidamisteruum baari, saunade ja eraldi basseiniga. 26ruutmeetrine bassein on 1,4 meetrit sügav, vesi on seal kümme kraadi soe.
Riietusruumid koos nende ees asuvate saunade ja basseinidega on meestele-naistele eraldi. Ühes plokis on aurusaun, sajakraadine saun, 60-70kraadine saun ja üks 1,6 meetri sügavune kuue ruutmeetri suurune bassein. Sauna ees asuvates basseinides on vesi kümnekraadine.

Teisest korrusest algavas veekeskuses on suuremate osadena liugtorude ja vastuvoolu bassein, seikluste bassein, välibassein, väikelaste bassein ja kaks kuni 15 inimest mahutavat mullivanni.

Lumesaju ajal vees
374 ruutmeetri suuruses liugtorude ja vastuvoolu basseinis on neli liugtoru: tavaline toru (pikkus 84 meetrit), visuaalsete efektidega black ehk must toru (84 meetrit), 45-50kilomeetrise tunnikiirusega sõitmist võimaldav turbotoru (57 meetrit) ja lastetoru (48 meetrit).


11 meetri kõrguselt stardiplatvormilt alguse saav sõit ei lõpe mitte basseinis, vaid turvakanalis. “Veepadi liigutab inimese restile, hiljem vesi taandub,” selgitas Sass.
Basseini teises otsas on ümmargune vastuvoolu ujumise osa. Eri kohtades suunduvad põhjast ja seinast basseini massaazhitorud, vesi on 30 kraadi soe.

Tamburi kaudu võib minna 106 ruutmeetri suurusesse välibasseini, millel pole ei katust ega tuule eest kaitsvat seina. Talvel saab 28kraadises vees lumesadu vaadata, kevadel pannakse basseini ette 150 lamamistooli, kus saab varakult päikest võtta.
Algsest lamamistoolide liivale paigutamise plaanist on Tervis loobunud, kattes toolide juures maa muru ja kividega. Kui külastajad kannaksid liiva veekeskusesse, ütleks veepuhastussüsteem varsti üles.

74meetrine mägijõgi
Eri kõrgustel käänduv mägijõgi asub 64,5ruutmeetrises basseinis, mille vesi pidevalt ringleb. Jõe pikkus on ligi 74 meetrit, sügavuseks meeter. Basseini lõpus on eraldi koobas, kuhu peitu saab pugeda.


Seikluste basseinis (74 ruutmeetrit) ootavad ees kolme meetri kõrguselt langev kosk, ronimissein, hüppelaud ning kahe ja nelja meetri kõrguselt hüppamist võimaldav hüppeplatvorm. Basseini sügavus on 3,96 meetrit, vee temperatuur on nii mägijões kui seikluste basseinis 30 kraadi.

Neljakümne sentimeetri sügavuses väikelaste basseinis (suurus 45 ruutmeetrit) on vee temperatuur 32 kraadi. Lapsi lõbustab veekardin, vett vahetatakse iga poole tunni järel.
Kahes 28,5 ruutmeetri suuruses mullivannis on vesi 35 kraadi soe. Ühte mullivanni mahub korraga kuni 15 inimest.

Paradiis maksab veerand miljardit
Peale veekeskuse on Tervise Paradiisi nime kandvas kompleksis kaheksakorruseline neljatärnihotell, kus on 116 kahekohalist tuba ja kümme saunaga sviiti - kokku 250 voodikohta. Kogu kompleksis on seitse baari ja restoran, hotelli kahel alumisel korrusel paiknevad kuurortravi kabinetid.


Hotelli ja veekeskuse vaheossa tuleb 250kohaline restoran, mida kasutatakse nii ravialuste toitlustamiseks kui kõigile avatud restoranina. Hotelli viimasele korrusele sisustatakse 48kohaline baar ja 50kohaline nõupidamiste ruum.

 


 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Sügisel valmib spordihall Haaberstis, Kristiines, Pirital
    22.08.2003
  • Balti jaama kanti tuleb uhke elurajoon
    21.08.2003
  • Linn täiendab arengukava
    21.08.2003
  • Veekeskusesse mahub 700 külastajat
    21.08.2003
  • Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti infopäev
    21.08.2003
  • Eesti esimene ratsamonument tõsteti paika
    20.08.2003
  • Paljassaare teeb Tallinnast sadamalinna
    19.08.2003
  • Tallinna Hooneregister lõpetab tegevuse
    19.08.2003

Aastate kaupa

  • 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003