Uudised

Otsus sündis hoolimata sellest, et juba kümne aasta eest valmis eskiisprojekt, mille järgi peaks muuseumihoone tulema Tartu südalinna Toomemäele ning mille ettevalmistamise käigus on kulunud kuus miljonit krooni, leidmaks krundi elanikele uusi elupaiku jms.
Paet tõdes, et juba on Raadil mõisa abihoonetesse rajamisel Eesti Rahva Muuseumi (ERM) hoidlad ja nii asuks peahoone hoidlatega kompaktsemalt koos.

Vabam arenguruum 
Kõik kolm Paetile nõu andnud ekspertide kogu - muuseumi-, arhitektuuri- ja muinsuskaitsenõukogu - leidsid, et muuseum saab Raadil vabamalt areneda. Kesklinna ühe hektari asemel saab seal kasutada 30 hektarit pinda.

Vastuseks sageli kõlanud kriitikale, et Raadi asub liiga kaugel äärelinnas ning inimestel oleks seal ebamugav käia, lausus Tartu linnapea Andrus Ansip, et tegelikult lahutab Raadit Raekoja platsist vaid paar kilomeetrit.  «Siinne piirkond ei ole arenenud ainult Vene sõjaväe pärast, mis siin varem oli,» märkis Ansip. «Ja muuseumi tulek väärtustab piirkonda kindlasti.»

ERMi direktor Jaanus Plaat kinnitas, et toetas varem küll peahoone rajamist kesklinna, kuid nüüd seisab Raadi pooldajate rivis. Ta selgitas, et enne selle aasta kevadet käis jutt peahoone taastamisest vanas mõisahoones, kuid tänapäevast muuseumi oleks sinna keerukas rajada.

Tõenäoline peamaja koht
Eile Tartut külastades viitas Paet Raadi järve kaldal seistes veekogu lõunaküljele kui tõenäolisele peamaja asupaigale.
Valitud piirkonnas asuvad endise sõjalennuvälja autobaasi hooned. Praegu kuuluvad need Tartu linna, Tartu valla ja Luunja valla aktsiaseltsile Tartu Raadi Lennuväli.
«Hiljuti otsustasid aktsionärid üldkoosolekul, et nad on valmis hooned tasuta või sümboolse hinna eest - mis on juriidiliselt lihtsam - muuseumile andma,» kinnitas Ansip.
Ansip on viidanud, et 1990. aastate alguses langes otsus ERMi peahoone ehitamiseks Toomemäele seetõttu, et kardeti Raadi lennuvälja müra. Nüüd on aga lennuväli tegevuse lõpetanud.

Paet tõdes, et järgmiste sammudena on kavas kokku kutsuda asjatundjad, kes hakkaks ette valmistama arhitektuurikonkurssi, ning samuti alustada keskkonnaalase ja geoloogilise uurimistööga, leidmaks hoonele sobivaimat asukohta.

Kõige varem saaks arhitektuurikonkursi välja kuulutada tuleva aasta hakul, hindas Paet.
Asjade käik sõltub aga rahast, mida võiks taotleda riigieelarvest ja kultuurkapitalist, kuid täpseid summasid ei osanud Paet eile veel öelda.

Uue näitustehoone ehitus peaks algama pärast Eesti Kunstimuuseumi ehitamise lõppu ehk kõige varem aastal 2006. Kindlat aastaarvu loobus Paet siiski nimetamast. Ta selgitas, et esiteks peaks selgeks tegema, kuidas ehitust rahastada.