• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Loengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
    • Praktikakohad
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Kunstiakadeemia tahab Patarei vanglat riigifirmalt endale saada

14.07.2003

Veiko Pesur, EPL


Kunstiakadeemia võimalik kolimine Patarei vanglasse ei tule kõne alla enne aasta möödumist, sest hoone omanik Riigi Kinnisvara ja akadeemia vaidlevad, kes peaks vangla renoveerima ja kui palju see maksab.


“Sügiseks on akadeemia kolimine Patareisse võimatu, kindlasti ei ole see mõeldav ka enne aasta möödumist,” hindas Kunstiakadeemia rektor Ando Keskküla olukorda. Vähemalt nii kaua võtab aegaasjaajamine ja projekteerimine.


Vanglahooned on Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) omandis. “Nende huvi on tõsta rekonstrueerimise hind – vastupidiselt meie plaanidele – võimalikult kõrgele,” ütles Keskküla. “Kuna praegu kokkulepet ei sünni, oleme esitanud rahandusministeeriumile taotluse hoonestusõiguse endale saamiseks,” lisas ta. Selle protsessiga on akadeemia alles alustanud.


Renoveerimishinnad erinevad kaks korda
RKAS-i juhatuse esimees Enn Teimann kinnitas, et on saanud akadeemialt kirja, milles tõepoolest on öeldud, et tahetakse vanglat juba enne renoveerimist enda omaks. “Praegu on valitsus aga otsustanud, et hooned lähevad akadeemiale alles pärast renoveerimist ja renoveerime meie,” ütles Teimann.

Kolimisprojekt koos ruumide remondiga läheb Keskküla hinnangul maksma 180–200 miljonit krooni, millest kolmandiku maksaks akadeemia oma kinnisvara müügist, haridusministeerium taotleb projektile riigieelarvest 65 miljonit, ülejäänu saadakse tõenäoliselt Euroopa Liidu struktuurifondidest.


RKAS on hoone renoveerimishinnaks pakkunud kuni 380 miljonit krooni. “Need arvestused on tehtud vanalinnas kultuurimälestisi renoveerinud spetsialistiga, kuid sellistele hoonetele tehtavaid kulutusi on raske prognoosida, võimalik, et see summa võib veelgi suurem olla,” oletas Teimann. “Igal juhul kulub akadeemia ülalpidamiseks kümneid miljoneid kroone aastas,” lisas ta.


Tarrest Ehitus OÜ tegevdirektori Mart Tarumi hinnangul kuluks ligi 20 000 ruutmeetri suuruse pinna renoveerimiseks 240–250 miljonit krooni. “Selle hinna sisse peaks mahtuma projekteerimine, kommunikatsioonid, ehitus,” loetles Tarum.


Vanglahaigla ei koli enne aastat
Patarei kultuuri- ja hariduslinnak hõlmaks Patarei vangla ning lennusadama ja selle naabruse. Renoveeritud hoonesse kolivad akadeemia kõik osakonnad, mis seni on mööda linna laiali. “Täiesti uue lisana alustab Patareis tööd iseseisev meediakolled?, mida hakkavad ülal pidama Pedagoogikaülikool, Kunstiakadeemia ja ehk veel keegi,” lubas Keskküla.


Praegu on Patareis vanglate keskhaigla, ka see tuleb enne välja kolida. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese sõnul saab vanglate uus keskhaigla valmis mitte varem kui aasta pärast.  “Sügiseks ootame riigikohtu otsust, kas meil lubatakse Jämejalga uus haiglahoone ehitada,” ütles Herodes. Kui riigikohtu otsus on eitav, peab ministeerium hakkama haiglale uut kohta otsima.

 

 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Allikmaa: lõpeb plaanide vaikne läbisurumine
    14.07.2003
  • Tallinn tahab ehituskavu rahvale näidates vältida planeerimisvigu
    14.07.2003
  • Tartlastele teeb Tallinna lauluväljaku tulevik muret
    14.07.2003
  • Kunstiakadeemia tahab Patarei vanglat riigifirmalt endale saada
    14.07.2003
  • Lammutamine paljastas hävinuks peetud torni
    14.07.2003
  • Allikmaa tahab Pirita teele arhitektuurset terviklahendit
    11.07.2003
  • Vabaduskella kiired ei pruugi linnakumas välja paista
    11.07.2003
  • Kolme Õe taga paljandus jupike linnamüüri
    11.07.2003

Aastate kaupa

  • 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003