• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Loengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
    • Praktikakohad
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Lammutamine paljastas hävinuks peetud torni

14.07.2003

Askur Alas, EPL


Tänu sellele, et AS Restor lammutas linnamüüri küljes olnud hoonestuse, tulid Lai tänav 49 maja seinast välja Renteni torni jäänused, mida ajaloolased pidasid siiani täielikult hävinuks.


Varemed olid peidus
“Siiani arvati, et Renteni tornist pole enam midagi järel, kuid kui Restor lammutas müüriäärse hoonestuse, tuli päevavalgele, et osa torni on Lai 49 hoone sees säilinud,” ütles kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Olev Liivik. Torni poolümar kontuur paistab nüüd selgelt välja linnamüüriga kohtuva Laia tänava maja seinast.
Arvatavalt koos uue linnamüüriga aastail 1340–1355 rajatud torni ülemine kaitsekorrus oli juba 1730-ndatel täielikult varisenud. Järgmiseks sajandiks oli torn veelgi rohkem lagunenud ning lammutati senivalitsenud arusaama järgi täielikult 1880. aastal seoses Lai 49 hoone ehitamisega.


“Renteni torn on praeguseks täiesti hävinud,” kirjutas arhitektuuriajaloo autoriteet Rein Zobel raamatus “Tallinna keskaegsed kindlused” aastal 1980, mil tornijäänuseid peitvates barakkides asusid siseministeeriumi garaa?id.
“Kui torn on tõepoolest alles, siis on see sama oluline uudis nagu Wismari raveliini käikude leidmine,” ütles Zobel nüüd ning lubas asja uurima minna. Tema sõnul väärib tähelepanu ka see, et torni juurest läheb läbi Tallinna vanim teadaolev müür, 1265.–1282. aastal ehitatud Margrete müür. “Tekib küsimus, kas seal juba sel ajal oli torn või mitte. Nüüd saab seda uurida,” märkis Zobel.


Vana linnamüür uue sees
Taani kuningas Kristoferi lesk Margrete, kes sai pärast kuninga surma Eestimaa lääniks, andis 1265. aastal käsu linnamüür ehitada. Vana linnamüür on meetrikõrguselt näha uue linnamüüri sees näiteks Suurtüki tänaval, kuid on praeguseks suuremas osas jäänud maa alla.


Linnamüüri käänukohal asunud Renteni torn oli kolmveerandringi kujulise põhiplaaniga. Algkujul kahekorruseline, linna poolt avatud ehitis rekonstrueeriti 14–15. sajandi vahetusel raehärra Renteni käe all kolme- või neljakorruseliseks linna poolt suletud ehitiseks. Umbes 20 meetri kõrguse torni seinte paksus oli 2–3 meetrit, torni läbimõõt oli 10,2 meetrit. Torni kaks ülemist korrust olid kaitsekorrused, ülemine neist oli algselt tõenäoliselt lahtine platvormkorrus, millele ehitati katus peale 16. sajandi esimesel poolel. Torni allosas võis asuda ladu või vangla.


Liiviku sõnul võib midagi selguda ka maja keldrit uurides. “Praegu on selleks hea võimalus, sest maja ehitatakse ümber ning mitmed kinnikaetud detailid tulevad välja,” märkis Liivik.

 

 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Tallinn tahab ehituskavu rahvale näidates vältida planeerimisvigu
    14.07.2003
  • Tartlastele teeb Tallinna lauluväljaku tulevik muret
    14.07.2003
  • Kunstiakadeemia tahab Patarei vanglat riigifirmalt endale saada
    14.07.2003
  • Lammutamine paljastas hävinuks peetud torni
    14.07.2003
  • Allikmaa tahab Pirita teele arhitektuurset terviklahendit
    11.07.2003
  • Vabaduskella kiired ei pruugi linnakumas välja paista
    11.07.2003
  • Kolme Õe taga paljandus jupike linnamüüri
    11.07.2003
  • Linn müüb 170 miljoni krooni eest
    11.07.2003

Aastate kaupa

  • 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003