Uudised

Viimsi uus kirik saab nurgakivi

17.06.2003

Viimsi valla Püha Jaakobi kogudus on otsustanud rohkem kui kümme aastat veeretatud mõtte uue kiriku rajamisest teoks teha.

22. juunil asetatakse Haabneeme ja Pringi küla piirile sõjajärgse Eesti esimese, kaasaegse projekti järgi ehitatava luteri kiriku nurgakivi ja nädal hiljem peaks ehitus juba käima.

Ehituse patroon on Viimsi valla elanik president Lennart Meri, keda oodatakse ka pidulikule nurgakivipanekule.
Püha Jaakobi koguduse vaimuliku Erkki Juhandi sõnul oli Viimsi taasiseseisvumise järel esimene vald, kes oma õigused taastas. Sellega seoses hakati kõnelema vajadusest korda teha Rohuneeme tipus asunud vana Jaakobi kirik, mis hävis Teises maailmasõjas. Projekt jäi Juhandi sõnul toppama, sest vallal polnud kuni 1994. aastani oma kogudust.
Teises maailmasõjas hävinud vana Jaakobi kiriku juures Rohuneeme tipus tegutses varem Tallinna Jaani kiriku alla arvatud abikogudus. Juhandi sõnul võeti uuele kogudusele nimi vana kiriku järgi esiteks järjepidevuse säilitamiseks ning seetõttu, et Jaakob, üks Jeesuse 12 jüngrist, on traditsiooniliselt olnud palverändurite pühak. “Kirik ootab rändurit,” lausus Juhandi.

Kirik keset küla
Vana kiriku taastamise plaanist otsustati loobuda, sest see oleks asunud liiga kaugel Rohuneeme poolsaare merepoolses tipus ja jäänud paljudele valla elanikele ebaõiglaselt kaugele. Uuele kirikule otsiti asukoht vana põhimõtte “kirik keset küla” järgi.
Klassikalise sakraalhoone nõuetele vastava täiesti uue kiriku projekteeris arhitekt Martin Aunin, töö algfaasis aitas teda tehniliste lahenduste osas arhitekt Erkki Ristoja.
Raudkonstruktsiooniga kiviehitisse on projekteeritud 230 istekohta, käärkamber ja vestibüül. Kellatorni kõrguseks tuleb 13 meetrit. Väljast kaetakse hoone tamme värvi vanutatud laudvooderdisega, mis Aunini kinnitusel hoone rannamiljööga ilusti kokku sobitab.
“Inspireeris eelkõige asukoht ja koguduse eripära. Seesmistelt lahendustelt tuleb kirik askeetlik. Põhiplaan on kavandatud klassikaliselt sümmeetriline, ilma kaunistuste ja dekoratiivsete elementideta. Vestibüülis jääb ehituse raudkonstruktsioon osaliselt nähtavaks, ka saali lagi meenutab alt üles vaadates vaala ribisid,” kirjeldas Aunin.
Uus kirik on ehituslikult lahenduselt väga lihtne ning seda peab saama kasutada mitmel otstarbel.
Erilist tähelepanu pöörati projekteerimisel saali akustikale, sest vallal pole korralikku kontserdisaali. Kirikusse projekteeriti veel eraldi kabel merel hukkunute mälestuseks.
“Meenutan, et me ei ehita katedraali. Maksimaalselt hakkab saal korraga mahutama 250 inimest. Peame jälgima, et kütmine ja hooldamine meile jõukohane oleks,” rääkis Juhandi.
Siit-sealt on valla elanike kasvu arvestades kostnud ka hääli, et varsti tekib nõnda vajadus uue pühakoja ehitamise järele, ent vaimulik kutsub inimesi üles jääma reaalsuse piiridesse. Kulude kokkuhoiuks luuakse koguduse tööruumid uue kirikuhoone kõrval asuvasse endisesse Viimsi koolimajja.

Kogudus ootab rahaabi
Ehitama kavatseb kogudus hakata sellest hoolimata, et ehituse lõpetamiseks vajaminevast 7,5 miljonist on koos alla poole. Eesti Evangeelne Luteri Kirik eraldas ehituseks 2,8 miljonit krooni, veel miljon on kogutud annetustest. Selle raha eest saab seinad püsti ja katuse peale. Juhandi sõnul tuleb inimestele läbi elava eeskuju tõestada, et kogudusel on julgust oma sõnad tegudeks muuta.
“Idee tasandil on kõik nõus toetama, aga kui läheb tegudeks, on annetusi raske saada. Meil on hästi palju üksikannetajaid, kellele oleme väga tänulikud, ent ehitamine on nii kallis ala, et hädasti oleks vaja suurfirmade abi. 7,5 miljonit läheb maksma ainuüksi hoone ehitus, ilma sisustuse ja orelita,” tõdes Juhandi.
Kogudus ei kavatse ehitusega enam venitada, sest aastatega kogutud rahast on mitu miljonit kaotatud kohalike pankade pankroti tõttu. Eriti keeruline on vaimuliku sõnul selgitada välismaal elavatele annetajatele, kuhu raha Eesti riigis kaduda saab.