• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Viimsi uus kirik saab nurgakivi

17.06.2003

Viimsi valla Püha Jaakobi kogudus on otsustanud rohkem kui kümme aastat veeretatud mõtte uue kiriku rajamisest teoks teha.

22. juunil asetatakse Haabneeme ja Pringi küla piirile sõjajärgse Eesti esimese, kaasaegse projekti järgi ehitatava luteri kiriku nurgakivi ja nädal hiljem peaks ehitus juba käima.

Ehituse patroon on Viimsi valla elanik president Lennart Meri, keda oodatakse ka pidulikule nurgakivipanekule.
Püha Jaakobi koguduse vaimuliku Erkki Juhandi sõnul oli Viimsi taasiseseisvumise järel esimene vald, kes oma õigused taastas. Sellega seoses hakati kõnelema vajadusest korda teha Rohuneeme tipus asunud vana Jaakobi kirik, mis hävis Teises maailmasõjas. Projekt jäi Juhandi sõnul toppama, sest vallal polnud kuni 1994. aastani oma kogudust.
Teises maailmasõjas hävinud vana Jaakobi kiriku juures Rohuneeme tipus tegutses varem Tallinna Jaani kiriku alla arvatud abikogudus. Juhandi sõnul võeti uuele kogudusele nimi vana kiriku järgi esiteks järjepidevuse säilitamiseks ning seetõttu, et Jaakob, üks Jeesuse 12 jüngrist, on traditsiooniliselt olnud palverändurite pühak. “Kirik ootab rändurit,” lausus Juhandi.

Kirik keset küla
Vana kiriku taastamise plaanist otsustati loobuda, sest see oleks asunud liiga kaugel Rohuneeme poolsaare merepoolses tipus ja jäänud paljudele valla elanikele ebaõiglaselt kaugele. Uuele kirikule otsiti asukoht vana põhimõtte “kirik keset küla” järgi.
Klassikalise sakraalhoone nõuetele vastava täiesti uue kiriku projekteeris arhitekt Martin Aunin, töö algfaasis aitas teda tehniliste lahenduste osas arhitekt Erkki Ristoja.
Raudkonstruktsiooniga kiviehitisse on projekteeritud 230 istekohta, käärkamber ja vestibüül. Kellatorni kõrguseks tuleb 13 meetrit. Väljast kaetakse hoone tamme värvi vanutatud laudvooderdisega, mis Aunini kinnitusel hoone rannamiljööga ilusti kokku sobitab.
“Inspireeris eelkõige asukoht ja koguduse eripära. Seesmistelt lahendustelt tuleb kirik askeetlik. Põhiplaan on kavandatud klassikaliselt sümmeetriline, ilma kaunistuste ja dekoratiivsete elementideta. Vestibüülis jääb ehituse raudkonstruktsioon osaliselt nähtavaks, ka saali lagi meenutab alt üles vaadates vaala ribisid,” kirjeldas Aunin.
Uus kirik on ehituslikult lahenduselt väga lihtne ning seda peab saama kasutada mitmel otstarbel.
Erilist tähelepanu pöörati projekteerimisel saali akustikale, sest vallal pole korralikku kontserdisaali. Kirikusse projekteeriti veel eraldi kabel merel hukkunute mälestuseks.
“Meenutan, et me ei ehita katedraali. Maksimaalselt hakkab saal korraga mahutama 250 inimest. Peame jälgima, et kütmine ja hooldamine meile jõukohane oleks,” rääkis Juhandi.
Siit-sealt on valla elanike kasvu arvestades kostnud ka hääli, et varsti tekib nõnda vajadus uue pühakoja ehitamise järele, ent vaimulik kutsub inimesi üles jääma reaalsuse piiridesse. Kulude kokkuhoiuks luuakse koguduse tööruumid uue kirikuhoone kõrval asuvasse endisesse Viimsi koolimajja.


Kogudus ootab rahaabi
Ehitama kavatseb kogudus hakata sellest hoolimata, et ehituse lõpetamiseks vajaminevast 7,5 miljonist on koos alla poole. Eesti Evangeelne Luteri Kirik eraldas ehituseks 2,8 miljonit krooni, veel miljon on kogutud annetustest. Selle raha eest saab seinad püsti ja katuse peale. Juhandi sõnul tuleb inimestele läbi elava eeskuju tõestada, et kogudusel on julgust oma sõnad tegudeks muuta.
“Idee tasandil on kõik nõus toetama, aga kui läheb tegudeks, on annetusi raske saada. Meil on hästi palju üksikannetajaid, kellele oleme väga tänulikud, ent ehitamine on nii kallis ala, et hädasti oleks vaja suurfirmade abi. 7,5 miljonit läheb maksma ainuüksi hoone ehitus, ilma sisustuse ja orelita,” tõdes Juhandi.
Kogudus ei kavatse ehitusega enam venitada, sest aastatega kogutud rahast on mitu miljonit kaotatud kohalike pankade pankroti tõttu. Eriti keeruline on vaimuliku sõnul selgitada välismaal elavatele annetajatele, kuhu raha Eesti riigis kaduda saab.

\"\"

 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Maakri kortermaja otsapidi võõral maal
    18.06.2003
  • Virumaal asuv Vasta mõis üllatas vanade seinamaalingutega
    17.06.2003
  • Rotermann avab homme näituse 20. sajandi alguse arhitektuurist
    17.06.2003
  • Viimsi uus kirik saab nurgakivi
    17.06.2003
  • Spetsialistide hinnangul rikkus Restor maju lõhkudes seadust
    17.06.2003
  • Keskaegsed varemed säilitatakse
    17.06.2003
  • Kentmanni tänava elanikud nõuavad majadevahelise haljasala säilitamist
    17.06.2003
  • Pärnu rannaäär saab peatselt tihedalt maju täis
    16.06.2003

Aastate kaupa

  • 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003