• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Uudised

Linn uurib, kuidas linnamüüri täisehitamist peatada

16.06.2003

Linnavalitsus hakkab kolmapäevasel istungil arutama võimalusi, kuidas takistada Laboratooriumi tänava äärse linnamüüri esise maa täisehitamist ridaelamutega, mis varjaksid uuesti unikaalse vaate sajandeid kinniehitatud keskaegsetele müüridele.


Jurist uurib lammutamise seaduslikkust
“Võtame tõepoolest kõne alla teema, kas lubada Restoril ehituse jätkamist olukorras, kus eiratakse avalikkuse huve. Selle vastu on protesteerinud väga paljud linnakodanikud,” ütles abilinnapea Toivo Ninnas. Ta lisas, et praegu tegelevad linna juristid küsimusega, kas vana hoonestuse lammutamine sisaldas väärtegu.
Kui võetakse vastu otsus, et Restor ei või uusi hooneid ehitada, järgnevad sellele tõenäoliselt läbirääkimised firmaga, halvemal juhul kaasneb kohtuasi.
“Olen ka ise seda müürilõiku vaatamas käinud – väga ilus on. Linnakodanikuna sooviks minagi, et see avatuks jääks, kuid eraomand on meil püha, seega pole see lihtne,” lausus Ninnas. Abilinnapea tunnistas, et õige aeg – siis kui siseministeerium maa-ala avalikul oksjonil müüs – magati maha.


Restori arendusjuht Mait Metsak ei osanud reedel esimese hooga vastata küsimusele, kuidas Restor võiks suhtuda, kui linnavalitsus püüaks kõnealust maatükki ära osta.
“Ausalt öeldes pole sellele võimalusele mõelnud,” tunnistas Metstak, lubades esmaspäeval asja arutada.
Kultuuriväärtuste ameti juhataja Agne Trummali sõnul polnud algselt linnamüüri paljakslammutamist ette nähtud. “Idee müürid paljaks jätta on tekkinud värskelt. Kui Restor oleks seinad püsti jätnud, poleks teema tõenäoliselt üles tõusnud,” ütles Trummal.
Ta lisas, et praegu on see linnamüüri lõik paljastatud üle kolme sajandi. “Keegi polnud varem seda nii näinud,” nentis Trummal.
Eestis on Trummali sõnul suhtumine linnamüüri paljastamisse olnud kõikuv – 1960.– 1970-ndatel taheti müüriäärset hoonestust lammutada, 1990-ndatel aga säilitada. Suurtüki 4 krundil oli tema sõnul terviklik 18. sajandi arhitektuurikompleks. “Kui seal oleks alles autentsed 18. sajandi vahelagedega hooned, poleks nende lammutamine tulnud kõne alla,” lisas Trummal.
Kuigi selles valguses muutub arusaadavamaks 1998. aastast pärinev muinsuskaitse otsus hooned säilitada, on küsimus selle tõlgendamises. Tõenäoliselt ei olnud muinsuskaitse ettekirjutuse mõte selles, et erafirma saaks hooned maha tõmmata ja sinna elumajad ehitada, isegi siis, kui selles kasutatakse vanade hoonete palgijuppe.


Läänes müüri äärde uut ehitada ei saaks
Gotlandil Visbys koolitusel viibiva kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse peaspetsialisti Olev Liiviku sõnul ei tuleks kusagil läänemaailmas uute majade ehitamine iidse linnamüüri äärde kõne allagi. “Visby linnamüür on üks paremini säilinud ja eksponeeritud, olen kindel, et kui mõni parasiitehitus hakkab kokku kukkuma, ei asutaks seda taastama,” ütles Liivik. Visbys on linnamüür vaadeldav kogupikkuses.
Restor omandas linnamüüri äärse maa riigilt enampakkumisel 1998. aastal. Ettevõttel on esimene osa ridaelamuboksidest Plate ja Eppingi torni vahel juba välja ehitatud. Praegu valmistus firma täis ehitama Eppingi ja Grusbeke-taguse torni vahelist osa.

 

 


Vaata ka

  • EALi uudised
  • Artiklid
  • Kentmanni tänava elanikud nõuavad majadevahelise haljasala säilitamist
    17.06.2003
  • Pärnu rannaäär saab peatselt tihedalt maju täis
    16.06.2003
  • Elanikud võitlevad uute 9-korruseliste majade vastu
    16.06.2003
  • Linn uurib, kuidas linnamüüri täisehitamist peatada
    16.06.2003
  • Tallinna kesklinna planeeringuid tutvustav infopäev
    13.06.2003
  • Praamivaba Saaremaa projektil euroraha taga
    13.06.2003
  • Bekkeri tüli segab linnaosa arengut
    13.06.2003
  • Linnamüüri ridaelamu ehitus jätkub veel enne jaanipäeva
    13.06.2003

Aastate kaupa

  • 2023 2022 2021 2020 2019 2018 2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010 2009 2008 2007 2006 2005 2004 2003