Uudised

Tallinna rannaala

18.03.2003

Linn võtab merevaated koledate kõrghoonete eest kaitse alla(09.04.2003-epl)

Linn haljastab aastakümneid suletud olnud ranna(23.04.2003-epl)

TALLINNA SADAM JA KOOSTÖÖ

Veljo Kaasik

 

15 detsembrini on Tallinnas Ahtri tänaval asuvas Arhitektuurimuuseumis (Rotermanni Soolalaos) avatud näitus ,,Tallinna sadama-ala arenguprojektid,,.Ehkki argipäeviti peaaegu külastajateta ruum on täidetud eri aegadest pärit planeerimisprojektidega, kõik pühendatud sadama temaatikale. Selle fakti üle tunnen tõelist rõõmu –nähtus iseenesest on tunnistus läbimurdest planeerimisarhitektuuri suunas.Ja juhul kui muuseumi aknast paistev Tallinna sadama-ala ei realiseeru kaugeltki projektides esitatu tasemel, on meil siiski must-valgel tõestusmaterjal sellesuunalistest püüdlustest.
Lühikeses kirjatükis püüan valtida kõrgelennulisi fraase ning seetõttu ütlen vaid ühe üldistava lause, mis ei ole fraas: Tallinna kesklinna sadama-ala väljaehitamise tase on Tallinna linna arengu põhieeldus ning kuivõrd on tegemist Eesti peaväravaga, siis on ühtlasi tegemist Eesti visuaalse arengu peaindikaatoriga, millel on ühe-või teisesuunalised kaugeleulatuvad tagajärjed.Edu saavutamise ainus võimalus seisneb aga eri ametgruppide koostöös , mille koordinaatoriks on Tallinna linn ning protežeerijaks vabariigi valitsus.Sest sedaliiki koostöö eeldab senise administratiivse haldussuutlikkuse ületamist.
Mõningast edu (osaliselt tänu altpoolt tulevale initsiatiivile) on siiski saavutatud.Tallnna Linnavalitsuse juurde moodustati töögrupp koosnevana linnavalitsuse ,arhitektide liidu ning vastavate linnaosade esindajaist( seega kogumist, millel on osaliselt mitteoffitsiaalsuse pitser), kes valmistas ette sadama-alale tehtava osaüldplaneeringu tegemise lähtetingimused.Linnvalitsus valis seejärel välja osaüldplaneeringut teostava planeerimisfirma, kes asus koos Säästva Arengu ning Planeerimise valitsusega kaardistama omandisuhteid, omanike huvisid ning tehtud lokaalseid detailplaneeringuidSee üksikasjadesse tungiv reguleerimistöö on samavõrra vaevaline kuivõrd vajalik eeldus olukorra korrastamiseks ning täpsustatud tingimustega uute detailplaneeringute koostamiseks.Kuid tervikut silmas pidades mitte piisav.
Mainimata on jäänud sadama-ala arengu peamised mootorid- investorid.Investorite terviku-nägemise oskuseta sumbuvad parimadki kavatsused.Õnneks on kesklinna sadama-ala peamiste arendajate Ühinenud Kapitali/Skanska ning RAS Tallinna Sadamas esindajais seda jätkunud ning selle näiteks on mõlema organisatsiooni poolt korraldatud arhitektuurse planeerimise konkursid.Selle positiivse fakti puhul võib piltlikult õelda, et lennukid on startinud kõrgeimaks linnaehituslikuks pilotaažiks kuid veel ei ole lendurid saanud instruktaaži kuidas lennukid maandada ehk kuidas arhitektuurivõistluse tulemused jõuaksid realisatsioonini.Siin ei aita muu, kui seni juba angažeeritud osapoolte tihendatud koostöö.See tähendab arusaama, et võistluse-järgsetes detailplaneeringutes tuleb näha palju tõsisemaid linnaehituslikke dokumente kui seni.See tähendab ka seda, et investorite jõupingutusi soliidsete ja linnale vajalike rentnike leidmisel tuleb toetada kõoge kõrgemal võimalikul tasemel investorite endi koostööst rääkimata.See tähendab lõppude-lõpuks ka seda, et arhitektuurifirma poolt sadama-alale projekteeritud üksikobjekti tase määratakse mitte objekti enda fassaadi esteetika põhjal vaid teiste objektidega tekkivate linnaehituslike seoste taseme põhjal.