• Eesti keeles
  • In English
  • EAL Facebook’is
Eesti Arhitektide Liit
  • Liit
    • EALi ajalugu
    • Struktuur
    • Strateegia
    • Juhtimine
    • Töögrupid ja komisjonid
    • Sektsioonid
  • Kontakt
  • Liikmed
    • Liikmed
    • Loomingud
    • Liikmeks astumine
    • Liikmemaks
    • Stipendiumid ja toetused
  • Avalikud dokumendid
    • EALi põhikiri
    • Eesti arhitektuurivõistluste juhend
    • Eetikakoodeks
    • Aukohtu protseduurireeglid
    • Arhitekti autoriõiguse meelespea
    • Autorsuse märkimise hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri valdkonna projekteerimise pädevuse jaotuse hea tava kokkulepe
    • Arhitektuuri- ja inseneeriaterminid
  • Arhitektuuripoliitika
    • Riigiarhitekt
    • Eesti Arhitektuuripoliitika
    • Arhitektuurivaldkonna tegevuskava
    • Arhitektuur ja elukvaliteet
    • Euroopa arhitektuuripoliitika
    • Ruumiloome ekspertgrupp 2017/2018
  • Teenused
  • Kutse andmine
    • EALi kutsekomisjoni koosseis
    • Kutsekvalifikatsiooni andmine
    • EALi hindamiskomisjoni koosseis
    • Volitatud arhitekt 7
    • Diplomeeritud arhitekt 7
    • Volitatud arhitekt-ekspert 8
  • Kooliarhitektuur
  • Uudised
    • EALi uudised
    • Artiklid
  • Võistlused
    • Arhitektuurivõistluste juhend
    • Eesti sisesed
    • Välisvõistlused
    • Arhitektuurivõistluste töögrupp
  • Näitused
  • Arhitektuuripreemiad
    • Aastal 2018
    • Aastal 2014
    • Aastal 2013
    • Aastal 2012
    • Aastal 2011
    • Aastal 2010
    • Aastal 2009
    • Aastal 2008
    • Aastal 2007
    • EAL teenetemedalid
  • Publikatsioonid ja loengud
    • Teataja
    • Innovatsioonioengud
    • MAJA film
    • Ehituskunst
    • Raamaturiiul
  • Sündmuste kalender
    • Üritused
    • Sünnipäevad
  • EAL100
    • Partnerid
    • Programm
  • PÖÖRA!
    • Lummavad kohtingud
    • Mõttepaus
    • Torupööre
  • Tööpakkumised ja kuulutused
    • Lisa kuulutus
    • KOV/Riigi kuulutused
    • Erakuulutused
  • Liikmetele
    • Minu Profiil
    • Minu Looming
    • Eestseisuse protokollid
    • Majandusaasta aruanded
  • Galerii
  • Arhitektuurifilmid
  • Energiatõhus maja
  • EV100 arhitektuur









Publikatsioonid ja loengud / Innovatsioonioengud / Täiendkoolituse loengud 2022

Täiendkoolituse loengud 2022

15.12.2022

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursus

Jüri Soolepi täiendkoolitusloengute podcastid Eesti Arhitektide Liidule

Eesmärk 

- anda piisav ülevaade arhitektuuri ja linnaehituse kujunemisest Euroopas kuni 17. sajandini,
- näidata arhitektuuriobjektide ja linnaliste avalike ruumide seost kultuuri, majanduse, poliitika ja ehituskunstiga,
- luua ülevaade avalikkuse, eratellija ja linnavõimu rollidest ja omavahelistest suhetest,
- tutvustada linnaehituse ja arhitektuuri tippnäiteid Euroopast 

Õppeaine sisu

Vanema linnaehituse ajaloo lühikursuses vaadeldakse avaliku linnaruumi kujunemise loogikat Euroopas ja analüüsitakse selle olulisemaid näiteid.

Õpiväljundid

Õppeaine õpitulemused on: 
- võime mõista linnaehituse ja arhitektuuri visuaalseid, vormilisi, ehitustehnoloogilisi ja filosoofilisi eripärasid,
- võime analüüsida vormiliste ja sotsiaal-ajalooliste tunnuste põhjal erinevate hoonekomplekside ja linnaliste avalike ruumide kujunemist,
- osata teadvustada linnaehituslike suuremate suundumuste ja ka üksikobjektide keerulisi suhteid inimtegevuse teiste valdkondadega ja teada kuidas vajadusel alustada nende uurimist.

Soovituslik lisakirjandus:

- Bacon, Edmund N. 1995. Design of cities. Thames and Hudson.
- Kostof, Spiro. 1995. A history of architecture : settings and rituals / Spiro Kostof New York ; Oxford : Oxford University Press.
- Kostof, Spiro. 1992 The city assembled : the elements of urban form through history / Spiro Kostaf with the collaboration of Greg Castillo; original drawings by Richard Tobias London : Thames and Hudson.
- Kostof, Spiro. 2009. The city shaped : urban patterns and meanings through history / Spiro Kostof ; original drawings by Richard Tobias London : Thames & Hudson.
- Benevolo, Leonardo. 1971. The origins of modern town planning / by Leonardo Benevolo ; translated by Judith Landry. Cambridge (Mass.): MIT Press
- Rykwert, Joseph. 1995. The idea of a town : the anthropology of urban form in Rome, Italy and the Ancient World / Joseph Rykwert Cambridge: The 

Kohustuslik kirjandus:

- Rein Zobel. 2001. Tallinn (Reval) keskajal. Linnaehitus 13. - 14. sajandil.

Saateks

1. LOENG 1: VANA AEG ehk SISSEJUHATUS 

1.1. Avalik kujutlus (20.43)

- Bibliograafia.
- Paradiis kui avalik kujutlus. Kujutamine, kavandamine, ehitamine.
- Elupuu ja ilmasammas.

1.2. Kujutluse abstraktsioon ja asjastumine (24.22)

- Yggdrasil.
- Puu, djed ja sambaorder.
- E-temen-an-ki, temno.
- Antropomorfne sammas.

1.3. Vanimad asulad (22.40)

- Solnitsata, Catal-Höjük.
- Uruk (Warka).
- Egiptus, Kahun ja Fayum.

1.4. Kreeta (16.31)

- Knossos.
- Hiina Keelatud Linna näide.

2. LOENG 2: ANTIIK KREEKA JA ROOMA 

2.1. Sissejuhatus 

- Müütilised struktuurid ja ruum.
- Pergamoni Altar.
- Ohverdamise struktuur.

2.2. Ateena Akropolis

- Agora.
- Parthenon, Propüleed ja Nike Athena tempel.

2.3. Antiikse linnaehituse näited 

- Hadrianuse Villa.
- Ateena sadam.
- Mileetos.
- Priene.

2.4. Antiikne Rooma 

- Porta, portare.
- Cardo ja Decumanus.
- Rooma ortogonaalse linnaehituse näited.
- Porchesteri kindlus.

2.5. Kvadratuur ja orgaaniline areng 

- Territooriumi idealiseerimine.
- Kartograafia.
- Winchesteri näide.

2.6. Antiikne Rooma 

- Varajase asula teke.
- Ostia näide.
- Forum Romanum.
- Trajanuse turukompleks.
- Piazza Navona.
- Rooma infrastruktuur.

2.7. Meelelahutuse ruum 

- Caracalla termid.
- Diokletianuse termid.
- Circus Maximus.
- Colosseum.
- Pompei näide.

3. LOENG 3: KESKAEG 

3.1. Üleminek antiigist keskaega 

- Konstantinos Suur.
- Justinianus Suur ja Theodora.
- Circus Maximus ja Hagia Sophia.

3.2. Keskaegsed poliitilised süsteemid 

- Karl Suur ja Aachen.
- Linnaruumi orgaaniline kujunemine.
- Imperiaalsed poliitilised süsteemid.

3.3. Keskaja linnaehituse näited 

- Kloostrikorraldus linnalise asula mudelina.
- Ascoli Piceno.
- Praha.

3.4. Keskaja linnaehituse näited 

- Firenze Santa Croce väljak.
- Firenze San Lorenzo väljak.

4. LOENG 4: RENESSANSS 

4.1. Renessansi lähtekohad 

- Raamatud ja trükikunst.
- India-araabia numeratsioon.
- Ideaallinna bastionisüsteem.

4.2. Linnade tehnoloogia ja poliitika 

- Bastionaalsüsteemi näited.
- Firenze ja Medicite perekond.

4.3. Firenze linna-ansamblite näited 

- Firenze  Itaalia poolsaare kontekstis.
- Ospedale degli Innocenti.
- Vahepala: Bramante Tempietto.
- Uffizi näide.

4.4. Planeerimine ja mahuline arhitektuur 

- Varajane planeerimine Veneetsias.
- Villa ja vaade.
- Piazza del Campidoglio.

4.5. Sixtus V ja Rooma kontseptuaalne uuendus-plaan 

- Peetri väljak.
- Piazza del Popol.
- Piazza Navona.

4.6. Inglise linnaehitus ülemineku ajastul 

- Teatrikunst ja dekoratsioon uue ehituslaadi tekkimisel. Inigo Jones.
- Queen’ s House Greenwichis.
- John Nash ja London.

5. LOENG 5: UUSAEG 

5.1. Prantsuse absolutismi näide 

- Louvre.
- Versailles.

6. Adria Carbonelli loengud modernistlikust linnast

6.1 Modern Planning - The Birth of the Urban

6.2 Modern Planning - The Birth of the Urban 2

6.3 Modern Planning - The Birth of the Urban 3

6.4 Modern Planning - The Birth of the Urban 4

6.5 Fading Modernism - Part 1

6.6 Fading Modernism - Part 2

6.7 Fading Modernism - Part 3

6.8 Fading Modernism - Part 4

Kokku umbes 10 akadeemilist tundi ja 700 slaidi. 

Loenguid toetab SA Eesti Teadusagentuur läbi EL struktuurifondide rahastuse.