Liit / Sektsioonid / Seenioride sektsioon
Seenioride reis Kohilasse 2011
Seeniorarhitektide reis kohilasse
Väike grupp seeniore käis Kohilas ja Hageris, sõit oli mõeldud sektsiooni aktiivsetele liikmetele.
Hageris tutvusime positiivset kuulsust kogunud Hageri hooldekoduga. Hoone valmis 2001. aasta sügisel, hoone projekteeris Urmas Lõoke. Hooldekodu mahutab umbes 75 asukat, momendil vabu kohti on. Ruumid on meeldivad ja puhtad, hoones valitseb kodune õhkkond. Üks koht maksab praegu 770 eurot kuus. Toad on valdavalt ühekohalised. Külastasime ka seal elavaid arhitekte Henn Roopalu ja Udo Ivaskit.
Ringsõidul Kohilas saatis meid kolleeg Hugo Sepp, kes kohaliku elanikuna rikastas meie reisi huvitava erialase infoga.
Vallaarhitekt Rein Ailt’i juhatusel saime nii üldpildi Kohila alevist kui ka nägime üksikobjekte. Lähemalt tutvusime raamatukoguga, mis on sobitatud kunagisse mõisa veski-ait–kuivatisse ja mis valmis eelmise aasta sügisel. Raamatukogu pälvis meie üksmeelse imetluse ja kiituse. Interjöörides olid nähtavale jäetud katuse toetuskonstruktsioon, põnevad tehnoloogilised detailid, vana trepp, osa suurtest ebakorrapärastest paeplaatidest põrandast, mis kõik seostatuna moodsa raamatukoguga andsid üllatavalt efektse ruumimõju. Hoone restaureeriti raamatukoguks Arengufondi toel, Restorist töötas kaasa Mart Keskküla, sisekujundus Tiia Savilt. Väga kahju, et hoonet ei esitatud õigeaegselt kandideerima KULKA arhitektuuri aastapreemiale.
Huvitav oli käik Kohila Paberivabrikusse, kus küll paberit enam ei toodeta, aga kus visalt töötatakse edasi teise nime all ja teise toodanguga ja õnneks on vabrik taas eesti omanike valduses. Praegu tulevad Kohila vabrikust muuhulgas koolilaste vihikud ja kontorites populaarsed kaustakaaned ja üsna mitmekesine toodang läheb Põhjamaadesse, üks tellijatest on näiteks Marimekko.
Selgus, et Põhja-Eesti parim skatehall asub Kohilas! Rein Ailt projekteeris endise kolhoosi traktorite remondihalli selliseks, et väike grupp kohalikke fanaatikutest teismelisi said täiesti iseseisvalt hakkama fondidelt raha hankimisega, leidsid materjalid ja töömehed, ja nüüd on neil hall, kuhu tullakse ligidalt ja kaugelt „skeitima“.
Kohilas, Keila jõe ääres paiknev Tohisoo mõis on heas korras, samuti hoone ümbrus. Väärikale hoonele on leitud uus sisu. Siin on avatud koolituskeskus, mis on kohaliku omavalitsuse haridusasutus. Õppetöö toimub üleriigiliste muusika –ja kunstikoolide õppekavade alusel, mis võimaldab lõpetajal saada arvestatava ettevalmistuse kunsti- või muusikakõrgkooli astumiseks. Samas majas on ruumid ka valla volikogule. Nii mõisahoones kui eelkirjeldatud raamatukogus olid seintel Kohilas elava tekstiilikunstniku Ehalill Halliste kaunid gobeläänid. Mõisahoone lähedal pargis asub kuulus Tohisoo keraamikute laagriplats. Suveti kogunevad keraamikud laagrisse ja tohutumõõtmeline ahi pannakse kuumama nii, et selle kõrgest korstnast pidavat leegid välja lööma.
Olime vastuvõtul vallavanema Heiki Hepneri juures ja avaldasime talle suurt lugupidamist, et tema alluvuses töötab vallaarhitekt. See on ju Eestis üpris erandlik.
Tee peal külastasime arhitektide Ülo Sirbi talu Metsanurme külas ja Arvi Aasmaa suvekodu Keila jõekääru kõrgel kaldal. Imetlesime nende loomingut – nende töökust, väsimatut fantaasialendu, ilumeelt ja leidlikkust.
Sõit toimus 14. septembril 2011, mil Katia tormas, vihma sadas, aga meie seda õieti ei märganudki – päev oli nii sisutihe!
Heili Volberg-Raig