Pärnu sektsioon on tegutsenud kooskõlas oma põhimäärusega – elavdada piirkonna arhitektide omavahelisi kontakte ja tõsta nende erialast aktiivsust osalemaks organiseeritult arhitektuurikeskkonna kujundamisel.
Käisime koos vaatamas Pärnu uusehitisi – Raivo Puusepa projekteeritud veekeskust ja Pärnu uut haiglat. Arhitektidele pidas loengu dr. Remmel, kes on uurinud Pärnu linna raviasutuste ajalugu linna asutamisaegadeni välja. Pikemalt peatus dr. Remmel Sillutuse tn. haiglal, mille staatus on hetkel lahtine. Pärnu arhitektide arvates sobiks haiglaks projekteeritud hoonet kasutada meditsiini otstarbel, näiteks taastusravi funktsioonis. Tegime ettepaneku võtta kauni arhitektuuriga hoone muinsuskaitse alla.
Pärnu uus haigla
Meie koosolekutel on oma firmade toodangut tutvustamas käinud VELUX, VIKING WINDOW ja AUMA EXPO.
2004.a. suvel tähistasime Tiiu Kesküla 50.juubelit ja tänavu aasta alguses Maimu Palmi 80.juubelit. Pärnu arhitektide jõulupidu oli traditsiooniliselt 6.jaanuaril, õigeusu jõululaupäeval. Tähistasime seda piduliku õhtusöögiga Ungari kõrtsis Lahke Madjar.
Maimu Palmi 80. juubeli tähistamine
Oleme koos vaadanud ja arutanud kõiki olulisemaid Pärnu detailplaneeringuid. Erilise huvi objektiks on olnud planeeringuosakonnas koostatud Pärnu miljööväärtuste ja kõrghoonete teemaplaneering. Vist lausa üle Eesti on teada Pärnu ärimehe Elmar Lepa soov ennast linna ajalukku jäädvustada “pilvelõhkuja” ehitamisega. Saades innustust koostamisel olevast teemaplaneeringust, otsustas Lepp kaks teemat omavahel ühendada ja “pilvelõhkuja” seekord hoopis miljööväärtuslikku piirkonda rajada.
Kuna Lepp ostis ära 1-2-korruseliste agulimajade rajoonis oleva veetorni, siis on interneti naljavennad ka sobiva kuju Lepa “pilvelõhkujale” pakkunud. Koos ettepanekuga Pärnu Pornuks ümber nimetada.
Elmar Lepp ja veetorn
Teine valus teema on kiiresti ja kontrollimatult vohav elamuehitus, eriti väikeelamud. Eramaja projekti on valmis koostama pea igaüks, kes joont tõmmata mõistab. Et maamõõtjad planeeringuid ja majaprojekte teevad, on ammu teada asi. Kuid Pärnus on eramute projekteerijana teada ka üks raamatupidaja ja koguni liftimehhaanik. Rääkimata arvukatest ehitusinseneridest, kes kasutavad oma projektide kinnitamiseks aega, kui linnaarhitekt puhkusel on. Nii kerkibki linnapilti sobimatuid uusehitisi või ümberehitamisega rikutud vanu maju.
Sektsiooni koosolekutel oleme suure kurbusega nentinud, et Pärnu linnavolikogu planeeringukomisjonist on välja arvatud mõlemad arhitektid – M. Kais ja E. Bernard. Seoses sellega on teravalt üles kerkinud arhitektuurinõukogu taastamine Pärnu linnas.
Oleme teinud ettepaneku ka maavalitsuse juurde vastava haridusega inimese omavalitsuste nõustajana tööle võtmise. Väikesed vallad ei ole võimelised palkama vallaarhitekti. Sellest tulenevalt teevad seda tööd suvalise ettevalmistusega inimesed. See toob meelde nõukaaegse loo, kuidas ühes Uurali väikelinnas peaarhitekti valiti. Kanditaatideks olid juuksur ja miilits. Ametisse valiti juuksur, sest temal oli oma endises ametis natuke kunstiga kokkupuudet olnud.
Johtuvalt valdade poliitikast meelitada üksikisiku tulumaksu laekumise nimel valda elanikke juurde, on linnaümbruse valdades puhkenud tõeline ehitusbuum. Ehitatakse üles papist ja vatist “põrsakeste” maju, millel pole sõnaga arhitektuur midagi pistmist. Järgnevalt pildikesi raamatupidaja Milli ja teiste taoliste “arhitektide” töömailt Sauga ja Audru vallas.
Pärnu uusehitised
Oleme üritanud kohaliku ajalehe kaudu inimeste teadlikkust tõsta, kirjutades ise ajalehele ja andes intervjuusid. Samuti saatsime omavalitsustele järgmise sisuga märgukirja:
On hea tõdeda, et Pärnu ja Sindi linnas ning linna lähivaldades ehitustegevus aastatega hoogustub. Üha enam ehitatakse ka väikeelamuid, samuti remonditakse ja tehakse kapitaalseid ümberehitusi olemasolevatele hoonetele. Igale ehitusele eelneb projekteerimine. Ehitusprojektile esitatavad nõuded sätestab Eesti Vabariigi Ehitusseadus, mis kehtestati 2002.aastal.
Nimetatud seaduse §18 ja §47 alusel võib ehitusprojekte koostada või kontrollida ja oma allkirjaga kinnitada ainult erialase kõrghariduse ja kolmeaastase töökogemusega spetsialist (arhitektuurse projekti puhul seega kõrgharidusega arhitekt). See seaduse säte peaks tagama tellijale kvaliteetse projektdokumentatsiooni, mis on omakorda eelduseks kena, heade proportsioonidega ja olemasolevasse keskkonda sobiva ehitise kerkimiseks.
Kahjuks ei täideta omavalitsustes alati seda seadusesätet, mille tulemusena kannatab ehitiste kvaliteet ning ehitiste välisilme meie linnades ja külades. Ebapädevalt ja projekteerimisõigust mitteomavate isikute poolt koostatud projektide aktsepteerimisega annab omavalitsus rohelise tee piirkonna elukeskkonna väärtuse kahanemisele, mis on vastuolus meie kõigi üldiste huvidega.
Olukorras, kus maakonnakeskuses Pärnus tegutseb ligi 40 kõrgharidusega arhitekti, kellel on vastavad erialased teadmised, oskused ja kogemused ning juriidiline projekteerimisõigus, puudub vajadus riigis kehtivat korda eirata.
Eestimaa hea asustusilme säilitamiseks ja kvaliteetsete uusehituste tagamiseks palume Teil antud probleemi väga tõsiselt suhtuda ning kontrollida Teie omavalitsuse piirkonnas ehitusloa taotlemisel esitatavate ehitusprojektide koostajate pädevust.
Vajadusel väljastame Teile meile teadaolevate Pärnus ja Pärnumaal tegutsevate akadeemilise kõrgharidusega arhitektide nimekirja, kellel on iseseisev projekteerimisõigus. Reeglina on vastutusõigusega arhitektide liidu liikmed, nimekiri on kättesaadav EAL kodulehelt.
Kuid rahaahnete kinnisvaraarendajate surve on väga võimas, nii et ajuti tekib lootusetuse tunne. Ka vanajumal tundub olevat Pärnu linna edasise eksisteerimise vastu. Igatahes 9.jaanuaril tahtsivad hiigellained linna maamuna päält minema pühkida.
Maire Haas, Pärnu sektsiooni esimees