EESTI ARHITEKTUURIVALDKONNA KOMMUNIKATSIOONIKAVA
AASTATEKS 2011–2015

TUTVUSTUS

Käesolev kommunikatsioonikava koosneb kahest omavahel põimunud teemast, mis on välja toodud eraldi osadena:

  • arhitektuurivaldkonna kommunikatsiooni üldpõhimõtted ja -strateegia
  • Eesti Arhitektide Liidu kommunikatsioonikava.


Selles kavas loetakse kommunikatsiooniks teavitustegevusi ja koostööd. Kava eesmärk on luua ühtne raamistik arhitektuurivaldkonnas tegutsevate ja sellega seotud organisatsioonide ja institutsioonide teavitustegevusele ja koostööle Eestis. Teine peamine eesmärk on määratleda Eesti Arhitektide Liidu kommunikatsioonitegevused, sest EALil on käesoleva kava kohaselt keskne roll ühise kommunikatsiooni suunamisel ja koordineerimisel.

EAL alustas arhitektuurivaldkonna kommunikatsioonikava koostamist järgmiste eesmärkidega:

1) motiveerida ja tõhustada Eesti arhitektuurivaldkonna organisatsioonide ja institutsioonide omavahelist ja väljapoole suunatud teavitustegevust ja koostööd,
2) süstematiseerida ja eesmärgistada EALi kui organisatsiooni kommunikatsioonitegevusi.

Kommunikatsioonikava eesmärgiks on, et planeeritud ja sihipärase kommunikatsioonitegevuse tulemusena on


Arhitektuurivaldkonna kommunikatsioonipõhimõtteid käsitlev osa
kirjeldab kogu valdkonna kommunikatsiooni üldist strateegiat, selle peamisi eesmärke, põhimõtteid ja koordineerimisprotsessi, iseloomustab ja analüüsib senist kommunikatsioonitegevust, samuti toob välja peamised koostööpartnerid ja sihtrühmad.

EALi kommunikatsioonikava käsitlev osa sätestab EALi peamised teavitus- ja koostööeesmärgid, analüüsib eri infokanalite kasutusvõimalusi, toob välja põhisõnumid sihtrühmade järgi ja tähtsamad tegevused aastatel 2011–2015, kinnitab tegevuste elluviimise eelarve, vastutajad ning tulemuste hindamise põhimõtted. Kommunikatsioonikava koostatakse perioodiks 2011–2015, mis ühtib EALi arengustrateegia perioodiga. Vajaduse korral täiendatakse kommunikatsioonikava tegevusplaani igal aastal.
Kommunikatsioonikava ja tegevusplaani strateegiliseks aluseks on 2002. aastal Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Eesti arhitektuuripoliitika” ja selle tegevusplaan aastaiks 2004–2008, Kultuuriministeeriumi juhtimisel praegu väljatöötatav „Eesti arhitektuurivaldkonna tegevusplaan aastateks 2012–2015” ning 2010. aastal EALis kinnitatud „EALi arengukava aastateks 2011–2015”.

Kommunikatsioonikava on üles ehitatud neljale strateegilisele osale. Esimeses osas on selgitatud, mida loetakse arhitektuurivaldkonnaks, antakse lühiülevaade arhitektuurivaldkonna senisest teavitustegevustest ja meediakajastusest, sh EALi tegevusest aastail 2004–2010. Teine osa nimetab valdkonna kommunikatsiooni lähtekohad, mis tulenevad nii arhitektuurivaldkonna üldistest arengusuundadest kui ka EALi arengusuundadest aastaiks 2011–2015. Kolmas osa toob välja valdkonnaülesed kommunikatsioonipõhimõtted ja eesmärgid, teeb ettepaneku põhimõtteliseks vastutuse jaotuseks ja koordineerimisprotsessi toimimiseks ning kirjeldab koostööpartnereid ja sihtrühmi. Neljas osa käsitleb EALi kommunikatsioonikava elluviimist, selle peamisi eesmärke, teabekanaleid, sõnumeid ja tegevusi, analüüsides ka tegevuse rahastamist ja tulemuste mõõtmist. Neljas osa on kättesaadav EAL kodulehel www.arhliit.ee alajaotuses Eesti Arhitektide Liit -> tegevused.
Kommunikatsioonikava on mõeldud kasutamiseks EALile. Lisaks on see soovitatav kommunikatsioonialane tegevusjuhis teistele arhitektuurivaldkonna tugistruktuuris tegutsejatele, kes ennekõike on erialaspetsialistid, neid ühendavad valdkondlikud erialaliidud ja keskused, muuseumid ning kõrgkoolid, kus saab õppida valdkonna erialasid. Arhitektuurivaldkonna kommunikatsiooni üldpõhimõtted on suunatud eelnimetatud rühmadele ja institutsioonidele nende töö tõhusamaks korraldamiseks ja valdkonna kohta ühiste sõnumite edastamiseks. Samuti on kommunikatsioonikava välja töötatud koostööpartnerite (esmajoones ministeeriumide, ametite, KOVide, ettevõtjate ja tellijate) teadlikkuse suurendamiseks ja nendega tehtava koostöö tõhustamiseks.

Kommunikatsioonikava laiem eesmärk on teavitada nii Eesti elanikke kui ka rahvusvahelist üldsust Eesti arhitektuuri eripärast ja saavutustest.

Kommunikatsioonikava on esimene katse luua ja rakendada arhitektuurivaldkonna põhiselt ühtseid kommunikatsioonipõhimõtteid ja strateegiat, mistõttu on EALi seisukohad ja ettepanekud teistele ehitatava keskkonna kavandamise ja juhtimisega tegelevatele organisatsioonidele ning institutsioonidele soovituslikud. Valdkonna kommunikatsiooni arengu ja eesmärkide täitmise eest vastutavad teised organisatsioonid või institutsioonid iseseisvalt. Siinkohal kutsub EAL teisi ehitatava keskkonna kavandamisega tegelevaid osapooli üles osalema ühtse kommunikatsioonisüsteemi loomises. Seda saab teha, tõhustades ettepanekutega kavas sätestatud kommunikatsiooni­põhimõtteid, võttes neid oma kommunikatsioonitegevuste elluviimise aluseks ning sidudes oma organisatsiooni kommunikatsioonikava käesoleva kommunikatsioonikatsioonikava strateegiaga, mis hõlmab kogu arhitektuurivaldkonda.

See dokument on koostatud aastail 2010–2011 EALi eestvedamisel ning koostöö­partnerite aktiivsel osalusel (arhitektuurivaldkonnaga seotud institutsioonidele korraldati küsitlus ja mitu seminari). Kava koostamist juhtis EALi töörühm, kuhu kuulusid eksperdid Tõnu Laigu, Indrek Tiigi, Inga Raukas ja Laila Põdra, EALi juhatuse liikmed Peeter Pere, Kalle Vellevoog ja Villem Tomiste ning projektijuht Ingrid Mald-Villand. Töörühma nõustasid ADVISIO OÜ konsultandid ja Kristiina Sipelgas.
Projekti toetas SA Avatud Eesti Fond Vabaühenduste Fondi kaudu, mida rahastavad Island, Liechtenstein ja Norra EMP ja Norra finantsmehhanismi vahendusel.